Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule kinnitab, et kui raskete COVID-19 haigusjuhtumite arv peaks taas tõusma, on haiglad selleks valmis.
Kuivõrd omikrontüvest sai aasta viimasel nädalal domineeriv koroonaviiruse variant, on Eesti haiglad valmis avama uusi voodikohti, kui peaks kasvama vajadus patsientide hospitaliseerimiseks. Hetkel on Eesti haiglatel COVID-19 patsientide raviks kasutada 345 üldvoodikohta, 36 erivoodikohta ja 34 intensiivravi voodikohta. Tänahommikuse seisuga vajas haiglaravi 233 COVID-patsienti, kellest intensiivravil on 17 ja juhitaval hingamisel 14. „Terviseamet ja regioonaalsed meditsiinistaabid hoiavad voodifondi tasemel, et kõik patsiendid saaksid vajaliku ravi ning kui nähakse haiglaravi vajaduse kasvu, luuakse voodikohti koheselt juurde,“ selgitas Sule.
Meditsiinijuht Urmas Sule sõnul domineerib hetkel nooremate inimeste haigestumine, kes vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi ning iseäranis on kasvanud haiglaravi vajadus Põhja regiooni haiglates. Näiteks regionaalhaigla COVID-intensiivravi osakonnas on kolmandik patsiente alla 40-aastased, kõige noorem isegi 24-aastane. Terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets lisas, et koroonaviiruse omikroni variandi põhjustatud haiguse kulg näib hetkel kergem, kuid lõplikke järeldusi teha ei saa. Samuti pole delta tüvi veel täielikult taandunud. Raskeloomulise COVIDI põdejatest on vaktsineerimata üle 80 protsendi haiglasolijatest.
„Meil on endiselt 60 000 eakamat inimest, kel puudub igasugune kaitse viiruse vastu, sest nad pole ennast vaktsineerinud. Niisiis on meie kõrval tuhanded inimesed, kel on oht raskelt nakatuda. Kui see juhtub, kasvab ka haiglate koormus,“ selgitas Vaiknemets.
Vaiknemets ja Sule toovad välja, et omikroni variant võib suurendada tervishoiutöötajate nakatumist. Lõuna meditsiinistaabi aasta viimasel koosolekul nentisid haiglajuhid, et hospitaliseerimise aktiivsus on olnud viimastel nädalatel pigem tagasihoidlik, kuid kõigub päevade lõikes. Seda pilti võib muuta haiglasisene nakatumine, mis ohustab patsiente ja töötajaid. Viimati oli suurem haiglasisene kolle näiteks Viljandi haiglas, mille tõttu pandi karantiini terved korpused ning ajutiselt peatati plaaniline kirurgiline tegevus.
„Kui haigestuvad inimesed, kes peaksid meid ennast ravima, siis on see oluline probleem tervishoiu ja meie kõigi jaoks. Kui omikrontüvega kaasnebki väiksem haiglaravi vajadus, siis ei tähenda see, et inimesed jäävad viirusest täiesti puutumata,“ rääkis Vaiknemets, kelle sõnul lisab uueks aastaks lootust antiviraalide tulek, mis peaks vähendama koroonaviiruse tervisekahjusid. „Ma usun, et mõju näeme juba järgmise aasta esimese kvartali teises pooles ja kui mõju on selline, nagu oodatakse, langeb haiglate koormus ja väheneb raske haigestumine. Koormus kandub siis rohkem perearstidele ja näeme olukorra nihkumist ühe valdkonna siseselt teisele,“ ütles ta.
Kui aasta tagasi kasvas haiglate koormus üksnes COVID-haigete osas, leidsid tänavu tagasitee teised viirused, näiteks RS viirus ja A-gripp. Näiteks möödunud nädalal sai kinnituse 89 gripijuhtu. Erinevad viirused vajavad erinevat ravi ning eraldi lähenemist, mis kasvatab veelgi isolatsioonipalatite vajadust, sest kõiki viirushaigeid ühte palatisse panna ei saa. „Suureks väljakutseks on just tasakaalustatud ravi tagamine, kus tuleb COVID-intensiivravivõimekuse tõstmise kõrval tagada teiste haiguste ravi, sest töötajaid peab jaguma iga patsiendi jaoks,“ selgitas Sule.
