Juba jaanuari alguses rääkis Härma, kuidas sügisel viisid pärast vaheaega koolidesse nakkust peamiselt õpetajad ning neilt kandus viirus edasi lastele, kes selle oma kodudesse viisid. Praegune olukord ei ole tema sõnul oluliselt teistsugune, kui siis ainult selle võrra, et osa õpetajaid on viiruse vastu vaktsineeritud ning osad on haiguse läbi põdenud.
Loe ka: Valitsus lubab algklassid taas 3. maist kooli.
“Me sellega arvestame, et tõepoolest õpetajad on esimesed. Esimesed paar nädalat võime näha, kuidas nakkus hakkab pigem vaktsineerimata õpetajate kaudu kooli minema. Kõik õpetajad pole tänaseks ka saanud oma teist vaktsiinidoosi. Sellega läheb ka mõni nädal aega. Me näeme ka haigestumisi esimese doosi järgsel vaktsineerimisel,” rääkis Härma.
Ta lisas, et algklassid saadetakse kooli sellepärast, et alustada piirangute leevendamist kõige olulisemast. Samuti on tema sõnul koolide osaline avamine sellepärast eelistatud, et nakatumise uue tõusu korral saab siis lapsed juba suvevaheajale saata.
“Võib-olla kõige olulisem on see, et lapsed ei lähe pikaks ajaks kooli. Isegi kui me näeme haigestumise tõusu kaks-kolm nädalat pärast koolide avamist, siis tegelikult peaks meil olema juba paari-kolme nädala pärast uuesti võimalus olukord ära stabiliseerida, kui nakatumise tõus saab tõesti olema koolide arvelt. Siis juba sellega, et lapsed lähevad koolivaheajale,” selgitas Härma.
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et ettevõtluse seisukohast on hea, et otsustati algkoolid lahti teha. Ta selgitas, et paljudel tootmis- ja teenindussektori töötajatel on kodus väikelapsed ning kuna nad ei saa kodus oma tööd teha, siis on hea, kui lapsed saab kooli ja lasteaeda viia.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
