Terviseamet: Covid-19 lõpp paistab, aga sellele järgnev uus pandeemia on paratamatus!
COVID-19 pandeemia oli enamikule inimestele väga ootamatu. Samas hoiatasid epidemioloogid aastaid, et taoline globaalne haiguspuhang on vaid aja küsimus. Praegu tuleks teadlaste arvates valmistuda juba uueks. Ka te ise olete hiljuti öelnud, et järgmine pandeemia juhtub päris kindlasti ja tulevikus hakkame neid nägema sagedamini kui varem. Kuidas me sellisesse pandeemiate ajastusse jõudnud oleme?
Kõik meie põhilised nakkushaigused, millele Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud pandeemiahoiatuse, on zoonootilised. Ehk siis haigused kanduvad inimestele loomadelt – olgu nad ahvid, sead, nahkhiired, linnud, moskiitod jne. Loomadel on väga palju viiruseid, üldiselt need ei levi, aga kui kokkupuutepunkte inimestega on väga palju, siis võivad need edasi kanduda.
Nakkushaiguse jaoks on oluline, et inimesel oleks metsloomaga kontakt. Üldiselt elavad metsloomad metsas, aga kliima soojenemise, inimtegevuse tagajärjel ehk metsade hävitamisega on loomad hakanud üha rohkem linna tulema. Näete ise, rebased jooksevad isegi juba mööda Tallinna linna ringi, aeg-ajalt ka kitsed. Ühtpidi on metsaloomadel linnas lihtsalt hea, palju toitu. Teisalt pole neil enam kuhugi minna. Elupaiku jääb järjest vähemaks. Eriti Hiinas ja Lõuna-Ameerikas.
Lisaks sööme me loomi. Turistid lähevad Hiinas hea meelega elusloomade turule, sest eksootiline toit on põnev. Samamoodi on uudne kogemus hoida koaalat süles. Inimene ei mõtle, et see uudne võib olla ka viirus, mis loomalt sinule tuleb. Tegelikult ei tasu loomi reisil sülle krabada, ja kui puu all on mõni nahkhiir või oravapoeg, siis ei maksa teda puudutada või veel vähem tuppa viia.
Soodsa keskkonna loob nakkushaigustele ilmselt ka see, et inimesed reisivad väga palju?
Just, Itaalia suusakuurortides levima hakanud COVID-19 on selle hea näide. Inimesed maailmast said ühes väikses kohas kokku, keegi oli nakatunud, levitas seda teistele ja viirus viidi siis omakorda veel maailma laiali.
Just, Itaalia suusakuurortides levima hakanud COVID-19 on selle hea näide. Inimesed maailmast said ühes väikses kohas kokku, keegi oli nakatunud, levitas seda teistele ja viirus viidi siis omakorda veel maailma laiali.
Samuti loob nakkushaigustele ideaalse keskkonna see, et suur hulk inimesi puutub üksteisega väga lähedalt kokku. Ka COVID-19 levib kõige rohkem suurlinnades.
Need on nii suured protsessid, mida ei peata. Ja seetõttu võibki öelda, et on paratamatu, et lähitulevikus tuleb uus pandeemia. Ja pärast seda järgmine ja veel järgmine.
Samuti loob nakkushaigustele ideaalse keskkonna see, et suur hulk inimesi puutub üksteisega väga lähedalt kokku. Ka COVID-19 levib kõige rohkem suurlinnades.
Need on nii suured protsessid, mida ei peata. Ja seetõttu võibki öelda, et on paratamatu, et lähitulevikus tuleb uus pandeemia. Ja pärast seda järgmine ja veel järgmine.
Kuidas meie elu sügisel välja hakkab nägema?
Kolmas laine tuleb kindlasti. Ära hoida seda ei saa, isegi kui me jõuame vaktsineeritusega 70%ni. Augusti lõpus ja septembris hakkab nakatumine vaikselt kasvama, oktoobris jõulisemalt. Kõige olulisem on sealjuures aga see, kui paljud jõuavad haiglasse. Kui raskelt haigus inimesi tabab juhul, kus meil on inimesed vaktsineeritud.
Loodetavasti me Inglismaa ja Iisraeli pealt, kus on vaktsineeritute osakaal juba kõrge, näeme natuke varem, kuidas hakkab elu välja nägema.
Kui tõenäoline on see, et me peame hakkama end COVID-19 viiruse või ka teiste tuleviku pandeemiaid põhjustavate viirushaiguste vastu regulaarselt, näiteks kord aastas vaktsineerima?
Võib-olla on hoopis nii, et igal aastal polegi vaja vaktsineerida. Hoopis korra viie aasta tagant, nagu puugisüstiga. Seda näitab tulevik. Või siis vaktsineerivad ainult riskirühmad. Samas on ka nooremaealiste puhul haiguse põdemise tagajärjed tihtipeale väga kurvad. Tüsistusi on palju. Migreenihood terveks eluks, põiepidamatus, närvivalud rinnus või kätes või siis liigesevalud. Sellised kroonilised vaevused või haigused võivad läbipõdenutel olla isegi rohkem kui pool aastat hiljem. Vaevalt ükski noor inimene nii elada tahaks.
Loe edasi SIIT
Allikas. Maaleht
