Terviseamet kannab maha kõik külmlaos olnud vaktsiinid ja ravimid, kahju üle 3 miljoni euro
Terviseamet kannab ohutuse huvides maha ilmselt kõik rikki läinud külmlaos olnud vaktsiinid ja ravimid.
Terviseameti ladudes tõusis möödunud nädalal temperatuur 10 kraadi lubatust kõrgemaks, mille tõttu võis kannatada lao külmaruumides säilitatavate vaktsiinide ja ravimite kvaliteet. Temperatuuri kõikumine ei puudutanud terviseameti -20- ja -70-kraadiseid autonoomseid külmkappe.
Ravimiamet ja terviseamet on seisukohal, et immuniseerimise kvaliteedi ja usalduse huvides tuleb tõenäoliselt maha kanda kogu külmlaos asunud vaktsiini- ja muude ravimite varu. Seda on kokku ligi 250 000 doosi.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul arvestatakse vaktsiinide tootmisel teatava temperatuurikõikumisega, kuid enamasti toimuvad need kõrvalekalded tervishoiuteenuse osutaja juures, mitte kesklaos.
Härma sõnul ei muutu vaktsiinid temperatuuritõusu tõttu inimesele ohtlikuks, vaid nende oodatav mõju väheneb.
“Ühekordne temperatuurikõikumine omab üldjuhul väikest mõju, kuid antud juhul ei saa me kindlad olla, et kesklaos toimunud temperatuuri kõrvalekalle jääb ainsaks ja vaktsiiniga edaspidi midagi teenuseosutajate juures ei juhtu. Kui temperatuuri kõikumine mõjutab vaktsiinide või muude ravimite kvaliteeti juba kesklaos, ei saa me tagada nende edasist tõhusust, sest uus võimalik külmaahela katkemine kahandaks nende mõju veelgi. Niisiis saame oma laost välja anda vaid neid vaktsiine ja ravimeid, mille kvaliteedis oleme täielikult kindlad,” selgitas Härma.
Ladudes oli ka väga haruldasi ravimeid, mida Eestis ei ole kunagi kasutatud.
“Erinevad vastumürgid, antidoodid ja immunoglobuliinid. Need haruldased ravimid on igaks-juhuks olemas, kui peaks midagi juhtuma, aga neid ei kasutata igapäevases profülaktikas. Nende puhul muidugi see hankimine, tarnimine võtab pikemat aega,” selgitas Härma “Aktuaalsele kaamerale”.
Kõige pessimistlikuma prognoosi järgi võib kogukahju ulatuda üle kolme miljoni euro.
Härma sõnul tegeletakse juhtunu uurimise kõrval esmajärjekorras vaktsiinidele ja ravimitele asenduse otsimisega.
“Esmalt tuleb leida asendus aegkriitilisematele vaktsiinidele ehk tuberkuloosi, difteeria ja teetanuse ning rotaviiruse vaktsiinidele. Tervisekassa on sõlmimas vaktsiinide tarnijatega kokkuleppeid kiirtarneteks – tuberkuloosi ja rotaviiruse vastased vaktsiinid on tootja laos olemas ja nad on kokkuleppe saavutamisel nõus need kohale toimetama juba järgmisel nädalal. Kolmas aegkriitiline vaktsiin on difteeria-teetanuse vaktsiin noorukitele ja täiskasvanutele, mille osas tervisekassa edastas tootjale palve saada neilt esimesel võimalusel ühe-kahe kuu varu,” rääkis Härma.
Terviseameti külmaruumides olid riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid lastele ja noorukitele, vaktsiinid täiskasvanutele, COVID-19 vaktsiinid, COVID-19 ravim, immuunglobuliinid ja gripivaktsiin.
Koroona vastast vaktsineerimist terviseameti külmlao juhtum ei mõjuta, sest kasutusel olevaid koroonavaktsiine hoiustatakse hulgimüüjast koostööpartneri ja tervishoiuasutuste juures. Terviseameti külmlaos riknes 68 000 doosi AstraZeneca toodetud Vaxzevria koroona vastast vaktsiini, mis oli mõeldud annetamiseks teistesse riikidesse. Koroonaviiruse vastane vaktsineerimine jätkub endises mahus.
Külmlao temperatuuritõusu täpne põhjus on väljaselgitamisel. Samuti peab uurimine andma vastuse, miks tõrkusid dubleeritud hoiatussüsteemid.
Kuni olukorra selgumiseni muudetakse töökorraldust ja külmkambrite tööd hakkab kohapeal jälgima ööpäevaringne mehitatud valve.
Allikas. Err.ee
