Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on koroonaviirusesse nakatumine küll stabiliseerunud, kuid seda väga kõrgel tasemel.
Härma ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et koroonaviirusesse nakatumine Eestis on stabiliseerunud ning mõnel päeval on näha ka kerget langust. Samas on nakatumisnäitajad Härma sõnul endiselt väga kõrgel tasemel. Ta tõi esile, et Harjumaal on nakatumine kerges languses ning Ida-Virumaal stabiliseerunud, samas kasvab nakatumine Lõuna regioonis. Pärnumaa nakatumisnäitajad ilmutavad esimesi stabiliseerumismärke.
“Olukord Eestis ei ole veel ilus, meil on üleriigiline ulatuslik levik,” sõnas Härma.
Eelmisel nädalal lisandunud juhtumistest 64 protsenti olid Härma sõnul lähikontaktsed. Nakatunutest valdav osa kuulub tööealiste sekka. Neist kolmandik nakatus tööl ning kolmandikul juhtudel on nakkuse päritolu teadmata. Kasvutrendis on nooremate inimeste nakatumine.
Eelmisel nädalal nakatunud vanemaealistest sai 41 protsenti nakkuse hooldekodus ning 29 protsendi juhtude puhul on nakkuse päritolu teadmata.
Härma tõi esile, et nädalaga on kahekordistunud koolide ja lasteaedades tekkinud kollete arv.
Sissetoodud juhtumid moodustasid eelmisel nädalal 3,2 protsenti juhtudest, peamised päritoluriigid on Soome, Venemaa ning kolmandaks on tõusnud Araabia Ühendemiraadid 11 juhtumiga. Härma täpsustas, et tegemist on koolivaheajal Araabia Ühendemiraatidesse reisinud inimestega.
Haiglaravil olevate nakatunute arv on detsembri lõpust saadik püsinud stabiilsena. Keskmine koroonaviiruse tõttu ravi vajav inimene on 70,5 aastat vana. Eelmisel nädalal surnud koroonaviirusega nakatunud inimese keskmine vanus oli Härma sõnul 81,1 aastat ning kõikidel olid kaasnevad terviseprobleemid. Härma lisas, et surmajuhtumite arv ei näita stabiliseerumist või langust.
