21.–28. novembrini toimub järjekordne üle-euroopaline HIV-testimisnädal, mille eesmärk on rõhutada, et HIV-testimine on loomulik ja tavaline kõigile neile, kes on seksuaalselt aktiivsed ning ei tea oma seksuaalpartneri HIV-staatust.
HIV-testimisnädalal saavad kõik soovijad testi teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides üle Eesti. Test on tasuta ja anonüümne. Endale sobivaima testimiskoha kontaktid leiab veebilehelt hiv.ee. 1. detsembril toimuva ülemaailmse AIDSi päeval (World AIDS Day) saab testi tasuta teha ka valitud Benu apteekides.
Korra elus peaks testima
Vähemalt korra elus peaks kõik seksuaalselt aktiivsed täiskasvanud end HIV-i suhtes testima. TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise vanemspetsialist Iveta Tomera selgitab: „Kindlasti tuleb test teha, kui on väiksemgi kahtlus HIV-sse nakatumise suhtes, näiteks kui on oldud kaitsmata vahekorras või on inimesel olnud mitmeid seksuaalpartnereid.“ Tomera lisab, et inimesed, kes ise ei tea oma nakatumistest, on potentsiaalsed nakkusallikad ja ainsaks võimaluseks teada, kas ollakse nakatunud või mitte, ongi testimine.
Eestis on HIV-testimise üldine tase väga hea. Euroopa Liidu riikide seas, kes HIV-testimise andmeid koguvad, oleme ühe kõrgeima testimise tasemega riik. Tomera toob välja, et muutuse tõid 2020. ja 2021. aasta COVID-19 pandeemilise leviku tõttu kehtestatud piirangud, mil ligipääs anonüümsele HIV-testimise ja -nõustamise võimalustele oli piiratud ja millega kaasnes testimise langus. Ta lisab, et COVID-piirangute tõttu avastamata jäänud HIV-i nakatunute hulka saab hinnata alles lähitulevikus.
Eesti on uute nakatumisjuhtude sagedusega tipus
Terviseameti andmeil on aastail 1988–2021 kokku Eestis HI-viirus diagnoositud 10 351 inimesel. Viimastel aastatel on HIV-i levik Eestis küll stabiliseerunud, kuid endiselt oleme uute nakatumisjuhtude sagedusega Euroopa kõrgemate seas. Kui ajavahemikul 2011–2019 langes HIV-i juhtude arv aastas keskmiselt 8%, siis 2020. aastal langes juhtude arv võrreldes 2019. aastaga 17% ja 2021. aastal võrreldes 2020 .aastaga 15%. HIV-i leviku vähenemise põhjuseks ei pruugi olla tegelik HIV- i vähenemine, vaid koroonaviiruse leviku tõttu kehtinud piirangud, mis raskendasid HIV-testimisele ligipääsu. 2021. aastal diagnoositi Eestis 125 uut HIV-i juhtu (9,4 juhtu 100 000 inimese kohta). Käesoleva aasta kümne kuuga on Eestis diagnoositud 106 HIV-i nakatunud inimest (8,5 juhtu 100 000 inimese kohta).
Euroopa Liidus oli Eesti uute HIVi juhtude arvu poolest 2020. aastal teist aastat järjest Malta ja Läti järel kolmandal kohal (juhtude arv vastavalt 15,9, 13,5 ja 10,8 juhtu 100 000 inimese kohta). EL keskmine oli sel aastal 3,3 uut HIV-i juhtu 100 000 inimese kohta. Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni keskmine näitaja oli 11,8 ja kõrgeim Venemaal, kus 2020. aastal registreeriti 40,8 uut juhtu 100 000 inimese kohta.
Suur osa Eesti elanikke peab HIV-d endiselt sotsiaalselt haavatavate sihtrühmade, ennekõike narkootikume süstivate inimeste haiguseks. See ei ole siiski nii. Kasvanud on just nakkuse heteroseksuaalne levik (40%-lt aastal 2012 49%- ni aastal 2020). 2021. aastal oli sel teel nakatunuid kõigi juhtude seas 27% .
Enamasti ei põhjusta HIV mingeid kaebusi ja see võib sageli aastaid segamatult organismis paljuneda ja tasakesi immuunsüsteemi rakke hävitada. HIV-i saab ravimitega vaos hoida ja õigeaegne haiguse avastamine ning ravi aitab säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks. Ilma ravita võib HIV-i viimases staadiumis välja kujuneda omandatud immuunpuudulikkuse sündroom HIV tõbi ehk AIDS.
HIV-testi tegemine on pidevalt kättesaadav ka testimisnädala väliselt. HIV-testi saab teha HIV testimis- ja nõustamiskabinettides, perearstide ja eriarstide juures ning noorte nõustamiskeskustes. HIV testimis- ja nõustamiskabinettides on testimine anonüümne ja tasuta. Kontaktid leiab TAI veebilehelt hiv.ee.
Täpsema info HIV-i olukorra kohta Eestis leiab TAI 2022. aastal valminud uuringu raportist „HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2012 – 2021“.
