Iidsetel aegeadel polnud kellelegi uudiseks, et inimene on hingest, vaimust ja kehast koosnev tervik. Teada oli ka see, et erinevatel tasanditel terveolemises mängivad tohutu tähtsat osa meie emotsioonid ja mõttemustrid. Millised neist millise valu ja tervisehäda taha peitu pugenud on? Kuidas me end vaimutasandil aidata saame? Teaduski kinnitab, et südames …
Loe edasi »Tervis
Taimemürgid Sinu toidulaual…
…ehk kuraditosin kihvtist ja tosin tublit, see tähendab13 kõige mürgisemat ja 12 kõige puhtamat marja, puu- ja köögivilja. Kõige mürgisemat või puhtamat pestitsiididest – inimese loodud mürkkemikaalidest umbrohtude, taimehaiguste ja kahjurputukate tõrjeks. Kuraditosin kihvtist ehk 13 kõige mürgisemat pestitsiidijääkide kahanevas järjekorras on. Maasikas siis kõige enam mürke täis.1 maasikas2 spinat3 nektariin4 õun5 virsik6 pirn7 kirss8 viinamari9 varsseller10 tomat11 paprika12 kartul13 kurkMa ise lisaksin siia ka …
Loe edasi »8 + 8 nippi ülesöömise-joomise puhuks.
POHMELL ÜLESÖÖMISEST1 KANEEL on üks mu lemmikvürtse. Just see magus, imeõhuke ja helepruun Tseiloni, mitte too paksukooreline, mõrkjas ja pruunikaspunane Hiina kaneel kassia. Söögiorgia lõpetuseks on kaneel hõrk näksida nii seedimise tööleutsitamiseks kui hingeõhu värskendamiseks. 2 NELK saab hakkama samaga. Et teada saada, kas tegu ka väärt kraamiga, pane nelgitera vette ujuma. …
Loe edasi »4 fakti tomati kasulikkuse kohta
Tomat on populaarne vili, mida süüakse nii värskelt, kuivatatult kui kuumtöödeldult. Tomatist valmistatakse ka mahla, pastat ja ketšupit. Vili sisaldab vähe kaloreid, sest tomatis on 93-95% vett. Küll aga leidub tomatis mitmeid kasulikke vitamiine, mineraale ja põnevat antioksüdanti lükopeeni, mida inimese keha ise sünteesida ei suuda. Tomat sisaldab kasulikke toitaineid …
Loe edasi »Oma organismi saad puhastada ka toidu abil
Tänapäeva maailmas on võimatu vältida kokkupuutumist erinevate mürgiste ainete ehk toksiinidega – neid leidub nii keskkonnas, toidus kui ka kosmeetikas. Jääkained ja toksiinid tekivad samuti ainevahetusprotsesside tagajärjel. Organismi detoksifikatsioon ehk puhastumine on keha loomulik protsess, kuid organismi liigse ülekoormuse tõttu võib see muutuda liiga aeglaseks ja ebaefektiivseks. Järjepidev tasakaalustatud toitumine …
Loe edasi »Miks on ananass seedimisele kasulik?
Ananassil on suurepärane toitainete profiil! 100 grammis värskes ananassis leidub kõige enam süsivesikuid (94%), sealhulgas olulisi kiudaineid, väikeses koguses taimset valku (4%) ja rasva (2%). Vitamiinidest on ananassis enim C-vitamiini ja B6-vitamiini, folaate ning vähem teisi B-grupi vitamiine nagu tiamiin, riboflaviin, niatsiin ja pantoteenhape. Ananass on ka hea mineraalainete allikas, …
Loe edasi »Kas fooliumiga on ohutu süüa teha?
Foolium on igapäevaselt kasutatav nii kodumajapidamises kui ka toitlustus- ja toidutööstusettevõtetes. Aga kas raskmetallist valmistatud materjal on ikka parim valik? Sellesse õhukesse alumiiniumkihti pakitakse kõiksugu wrappe, võileibu kui ka valmistoite (kuna foolium on erakordselt mugav, odav ja kuumakindel). Kodudes valmistatakse fooliumis küpsetatud kala, mereande, liha ning kartuleid, et need oma mahlasuse …
Loe edasi »Kuidas kohvi joomine mõjutab keha
Varasemad infokillud näitavad, et kohvi joodi juba 15. sajandil Araabias, kuid Euroopas jõudis see alles 17. sajandil. Esialgu peeti kohvi “meditsiiniliseks toitaineks”, mis aitas näiteks seedimist ja kõhukinnisust stimuleerida. Tänapäeval soovitatakse aga inimestel eelistada vee- ja kiudainerohket toitumist, kui nad soovivad oma seedimist parandada. Kuigi kohvi tarbimise mõju kehale on …
Loe edasi »Mida peaks teadma rabarberist?
Rabarber (Rheum rhabarbarum) on pärit Lõuna-Siberist, kus seda peamiselt Volga jõe ääres kasvatati. Hiinas on seda aga juba ammustest aegadest kasutatud meditsiinilise taime jaoks erinevate haiguste vastu. Nüüdseks on rabarber laialt levinud, kuna seda on lihtne kasvatada ning selle vartest saab valmistada palju magustoite (moosid, koogid, pirukad jne). Siiski tuleb …
Loe edasi »Anna Levandi infarktist: „Ma olin heas vormis, pealtnäha oli kõik parimas korras.“
Väliselt ei ennustanud miski, et Anna Levandi (57) võiks saada infarkti. Kuskilt ei valutanud, ometi käis pauk. Nüüd ta teab, mis viis teda infarktini. Kui Levandi sai infarkti, oli ta 52, kuid väliselt oleks võinud pakkuda ka nelikümmend. Ta ei tundunud inimene, kes oleks südamehaiguste riskirühmas. Ometi viisid aastaid kuhjunud …
Loe edasi »