Tervis

Kuidas infarkti ära tunda? ITK kardioloogi Tiina Uuetoa sõnul on murekoht, et Eestis pöördutakse enam kui pooltel juhtudel arsti poole olulise viivitusega. Tähtsal kohal on siinkohal, et patsient kodus on ebakindel ja “ooteseisundis” arvamisega, et halb enesetunne möödub ja seisund paraneb. Miks juhtub, et patsiendid ei reageeri ruttu ja viivitavad arsti poole …

Porgandi-banaani mahla valmistamine: Porgandi-banaani mahl on maitsev ja toitainerikas jook, mis ühendab porgandi magusa maitse ja banaani kreemja tekstuuri. Siin on lihtne retsept: Koostisosad: 4 keskmist porgandit 1 küps banaan Värske sidruni mahl (valikuline, annab värskuse) 1 tass vett või jääkuubikuid (sõltuvalt soovitud konsistentsist) Mesi või muu magustaja maitse järgi …

Antibiootikumide võtmisel soovitatakse tavaliselt alkoholi tarbimist vältida mitmel põhjusel: Maksa koormus: Mõlemad, nii antibiootikumid kui ka alkohol, metaboliseeruvad maksas. Alkoholi tarbimine koos antibiootikumidega võib suurendada maksa koormust ja mõjutada ravimite töötlemist, mis võib halvendada maksafunktsiooni või suurendada kõrvaltoimete riski. Kõrvaltoimete suurenemine: Alkohol võib võimendada teatud antibiootikumide kõrvaltoimeid, nagu iiveldus, oksendamine, …

Miks ei tohi juua jääkülma vett. Juues liiga külma vett veresooned tõmbuvad kokku, seedimine on häiritud ja organismi hüdratatsioon takistatud. Selle asemel, et seedide toiduaineid ja omandada toitaineid energia loomiseks, kulutab organism energiat kehatemperatuuri reguleerimiseks. See võib viia veekaotuseni. Külma vee joomine peale söömist tekitab kehas liigse lima, mis võib …

Küünte närimine on levinud närviline harjumus, mida võib kohata igas vanuses inimeste seas. See käitumine on teaduslikult tuntud kui onühhofaagia ja võib ulatuda kerge näksimisest kuni tõsise, kontrollimatu närimiseni, mis kahjustab küüsi ja ümbritsevaid kudesid. Kuigi see võib tunduda süütu närvilise harjumusena, võib küünte närimisel olla pikaajalisi negatiivseid tagajärgi nii …

Liha on olnud inimtoidus tuhandeid aastaid tänu oma toitainete tihedusele. See pakub olulist valku, B-vitamiine (eriti B12-vitamiini), D-vitamiini, rauda, tsinki ja muid mikrotoitaineid, mis on vajalikud inimese organismi normaalseks toimimiseks. Ent kõik lihatüübid ei ole võrdselt tervislikud ning nende tarbimine võib mõjutada nii inimese tervist kui ka keskkonda. Järgnevalt käsitleme …

Kala peetakse üheks kõige toitaineterikkamaks toiduaineks, mis on tuntud oma oluliste omega-3 rasvhapete, valkude, vitamiinide ja mineraalainete poolest. Kala regulaarne tarbimine on seostatav mitmete tervisega seotud eelistega, alates südame-veresoonkonna tervisest kuni vaimse heaoluni. Kuid kui tihti peaksime kala sööma, et maksimeerida selle tervislikke kasusid, ilma et peaksime muretsema võimalike riskide …

D-vitamiin, tihti tuntud kui päikesepaiste vitamiin, on üks ainulaadsemaid vitamiine, mis toimib kehas hormooni laadse regulaatorina, mõjutades luude tervist, immuunsüsteemi ja paljusid teisi keha funktsioone. Erinevalt teistest vitamiinidest, mida saame peamiselt toidust, on D-vitamiini peamine allikas päikese UV-kiired, mis soodustavad selle tootmist meie nahas. See artikkel uurib D-vitamiini tähtsust, puuduse …

Antidepressandid on ravimite klass, mida kasutatakse peamiselt depressiooni raviks, kuid neid võidakse kasutada ka ärevuse, paanikahäirete, obsessiiv-kompulsiivse häire (OKH), teatud krooniliste valu seisundite, söömishäirete ja mõnikord ka menopausi sümptomite leevendamiseks. Need toimivad tavaliselt sekkudes teatud neurotransmitterite, peamiselt serotoniini, norepinefriini ja dopamiini, töösse meie aju keemilises süsteemis, mis on seotud meeleolu …

COVID-19 pandeemia algusest peale on vaktsiinid olnud peamine vahend haiguse leviku peatamiseks ja raske haigestumise ennetamiseks. Nagu kõigi vaktsiinide puhul, võivad ka COVID-19 vaktsiinidel olla kõrvalmõjud. Siiski on oluline märkida, et enamik vaktsiinide kõrvaltoimeid on kerged või mõõdukad ja ajutised. Harvadel juhtudel võivad esineda tõsisemad reaktsioonid, kuid need on võrreldes …