Tervis

Keset päeva silma looja laskmist peavad paljud aja raiskamiseks. Kuid tuleb välja, et päeval uinaku tegemine on hea nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Mattress Nerd ekspertide poolt läbiviidud uuringust selgus, et inimesed, kes teevad päeval uinaku on parem töö- ja eraelu tasakaal kui neil, kes uinakut ei tee. Samuti leiti, …

Külmal ja pimedal ajal peab inimese immuunsüsteem viirustega võitlemiseks rohkem tööd tegema. Talvel veedavad inimesed rohkem aega siseruumides, mis suurendab viiruste levimise riski. Väheneb ka füüsiline aktiivsus ja kokkupuude päikesevalgusega. Külmetushaigus võib inimese mitmeks päevaks voodisse aheldada ja selle ennetamiseks või ületamiseks on võimalik palju koduste vahenditega ära teha. Söö küüslauku, sest …

Vastupidiselt levinud arusaamale nagu tuleks vanuse kasvades leppida füüsilise võimekuse järkjärgulise kadumisega on teadlased üksmeelel, et regulaarse füüsilise aktiivsuse, normaalkaalu säilitamise ja tervisliku toitumisega on võimalik parandada vaimset võimekust, hoida välimust, pikendada eluiga. Vananemisega kaasnevad kehalised muutused, mis võivad mõjutada inimese füüsilist võimekust, tervist ja igapäevast enesetunnet. Nii lihasmassi kui …

Kaerahelbed on üks armastatumaid hommikusöögi komponente üle maailma. See on suurepärane toiduaine, et tagada täiskõhutunne pikaks ajaks, varustada keha kiudainetega ning lisaks on kaerahelbed ääretult mitmekülgsed, odavad ja hõlpsasti valmistatavad. Kuid kaeras peitub palju enamat kui lihtsalt kõhutäide. Tänu väga kõrgele kiudainesisaldusele on kaera puhul tegemist viljaga, mis aitab hoida …

Eesti haiglad peavad aina enam arvestama patsientidega, kelle kehakaal on tavapärasest märksa suurem. Nende aitamiseks on vaja rohkem personali ja ka tugevamaid voodeid ja operatsioonilaudu Põhja-Eesti regionaalhaigla ravitöö direktori Helis Pokkeri sõnul on elanikkonna kehakaalu tõus on märgatav ja kuigi väga palju suure ülekaaluga inimesi Eestis ei ole, peab haigla …

Leetrite olukord Euroopas Olukord leetritega on kogu maailmas üha murettekitavam. WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis leetritesse haigestumine, registreeriti üle 122 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri. Haiguse levik jätkub jõuliselt ka tänavu. Leedus on 2019. aastal registreeritud üle 700 haigusjuhu. Leetrite olukord Eestis Eestis registreeriti 2019. aastal 27 leetrite haigusjuhtu. Leetrite …

Peatäitõbi Täitõbi (pedikuloos) on viimastel aastatel üks süvenenumaid probleeme nii lasteasutustes kui hoolekandeasutustes. Pedikuloosi haigusjuhte ei registreerita aastast 2004, mistõttu puudub täpsem ülevaade haigestumisest. Arusaam, et täid tekivad mustusest, on ekslikud. Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest. Koduloomad täisid ei levita. Peatäidega nakatumine toimub enamasti otseselt pea-pea …

Mis on koroonaviirus? Koroonaviirused on viiruste perekond, mis tekitavad infektsioone inimestel ja loomadel, sh mitmetel lindudel. Koroonaviiruseid peetakse zoonoosideks ehk need on võimelised levima loomade ja inimeste vahel. Loomadel esinevate koroonaviiruste evolutsioneerumise tulemusel tekivad viiruse tüved, mis ongi võimelised kanduma loomadelt inimestele ning seejärel inimeste hulgas levima. Selle tulemusel saavad …

Värske uuringu kohaselt on viiendik täiskasvanutest rasvunud ja selle tulemusega oleme Euroopas kolmandal kohal Malta ja Läti järel. Ülekaalust on saanud suurem terviserisk kui alkoholist. Kui varem paistis Eesti rahvas silma sellega, et jõi ennast surnuks, siis nüüd süüakse end haigeks. Riidepoes pole võimalik kogunenud lisakilosid maha salata ja seetõttu …

Kui aastatel 2002-2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis praegu seisab maailm silmitsi SARSi sugulasviirusega – 2019-nCoV. Uus viirus on geneetiliselt erinev, tal puudub ravi ja see on kaasa toonud juba mitmeid surmajuhtumeid.2   Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar pani kokku info, mida koroonaviirusest 2019-nCoV teada võiks. Ettekandes on esitatud andmed 23. jaanuari 2020 …