Varsti juba pea kaks aastat levinud viiruse SARS-CoV-2 erinevatest omadustest on kirjutatud üksjagu. Siiski tundub, et mõned vaatenurgad vajaksid kokkuvõtvat valgustamist ja mõned otsad kokkusõlmimist, kirjutab Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi.
Kolleegid ja ajakirjanikud on paljud alljärgnevad teemad ükshaaval küll ajakirjanduses läbi valgustanud, kuid nendest kildudest kokku pandud suurest pildist tehtavad rakenduslikud järeldused on harva selgelt välja toodud. Ennekõike on kirjatükk suunatud neile, kes tahavad oma väikese panusega viiruse ohjamisel võimaldada lastel koolis käia ja hoida ühiskonda avatuna, kuid sooviksid teada rohkem taustainfot.
Pikem selgitus, miks selliseid järeldusi saab teha, on allpool, kuid olulised meeldetuletused ja järeldused olgu neile, kel kogu loo jaoks aega pole, siinkohal toodud:
1. Nakatumise kasv ei ole sama paratamatu, kui päevale järgnev öö ning ööle järgnev päev. Nakkuse levik sõltub ennekõike meie kõigi käitumisest. Ka iga väike okas viiruse vastu loeb.
2. Viirusvalgud ja viiruse nukleiinhape ehk genoom peavad täitma viiruse paljunemiseks vajalikke funktsioone, see seab viiruse omaduste muutumisele omad piirid.
3. Viirus muteerub, kuid tema mutatsioonid – tema meeskond – on juba teada. Me näeme tuntud mutatsioone uutes kombinatsioonides. Mida aeg edasi, seda keerulisem on viirusel oma levikut tõhustada. Viirus muutub edasi, kuid tema omadused ei muutu edaspidi ilmselt nii kiiresti.
4. Vaktsiin ei ole nagu peletava lõhnaga sääsetõrje – paned peale ja kohe töötab. Vaktsiin aitab immuunsüsteemil end ette valmistada kaitseks SARS-CoV-2 nakkuse vastu. Kuniks täiskaitse pole saavutatud (enamasti kaks nädalat pärast viimast süsti), seniks on mõistlik käituda nagu mittevaktsineeritu (vähemalt delta tüve ajastul).
5. Vaktsiinid on hospitaliseerimise ja raske haigestumise vastu töötanud seni kõikide SARS-CoV-2 tüvede korral. On väga vähetõenäone, et nad ei tööta uute viirustüvede korral.
6. Sellel suvel ja sügisel leviva viirustüve ehk delta tüve korral toodab “keskmine” nakatunud organism vähemalt kolmkümmend korda rohkem viirust kui aasta tagasi ja halvimal juhul lausa sada korda rohkem. Samas on ka nakatumisvõimeliste viiruste osakaal kogu viirusosakeste seas suurem. Aastatagusega võrreldes saame kokkupuutes viirusega samades oludes keskmiselt ~50 korda suurema annuse nakatumisvõimelist viirust ning see on pigem tagasihoidlik hinnang.
7. Delta tüvi on organismi sattudes ehk nakkuse alguses kiirem kui Wuhani ja alfa (inglise) tüvi. Keskmine aeg nakkusahelas ühest nakkusest teiseni on umbes neli päeva, mis on umbes kaks päeva lühem kui Wuhani tüvel. Ja juba kaks päeva pärast nakkuse saamist on kümnel protsendil nakatunutest viiruse PCR test positiivne. Sümptomite tekkest positiivse viirustestini tulemuste teadasaamiseni läheb ka pisut aega. Ehk võib juhtuda nii, et kui te nakatate kedagi, siis too jõuab juba nakkuse edasi anda enne, kui teie oma positiivse tulemuse teada saate. Kui olete lähikontaktne või lähikontaktse kontaktne, siis viige igaks juhuks füüsilised kontaktid teistega miinimumini. Samuti pole ka sümptomaatiline kandlus koos teiste nakatamisega delta tüve korral kuhugi kadunud.
8. Värskendage oma teadmisi kriis.ee ja teistelt lehekülgedelt. Aasta tagasi loetu ei pruugi teid nüüd enam aidata, sest viiruse omadused on muutunud.
9. Ainult üks meede ei ole kunagi piisav. Endiselt tuleb rakendada mitmeid erinevaid meetmeid, et lõpptulemus oleks efektiivne. Juba eelmisel kevadel ringles augulise juustu näide: kui meil on paar viilu, siis ikka satuvad mõned augud kohakuti. Mida rohkem on viile, seda suurem on tõenäosus, et augud (kaitses viiruse vastu) kohakuti ei satu.
10. Kiireim tee ühiskonna sulgemiseni on see, kui nakatunud oma nakkuse ja kontaktid maha salgavad ja muidu karantiinireegleid rikuvad.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
