Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit
Enne kui sõjaga seotus sündmuste juurde jõuan, kirjeldan natuke, kui rasketes tingimustes pean ma neid kokkuvõtteid tegema. Elu Lõuna-Eestis maagilise järve kaldal ei ole lihtne – hetkel majandavad mul aias neli metskitse, järve ääres on hõbehaigur, järve äärest on lahti sulanud piisavalt palju kaldaäärset vett, et seal saavad toimetada kaks laululuike. Natuke aega tagasi jooksis seal jää piiril pikalt mink (seda näeb harva). Lisaks lindude laul, mis on vali. Nagu aru saate, ei ole kerge sellistes olukordes kirjatööd teha, aga tuleb hakkama saada, sest ise ma valisin sellise elukoha. Kanepi vald, väga ilusa loodusega paik Eestimaal.
Sõjaga seoses on muidugi ülekaalukalt kõige olulisem see, et raketiristleja “Moskva” uppus, kui teda üritati pukseerida sadamasse. Üks asi on see, et tegemist oli lipulaevaga, mille õhutõrjevõimekus pidi olema selline, et naljalt maailmas analooge ei leia, alates S-300F ja lõpetades erinevate lühimaa õhutõrjesüsteemidega. Laev, mis teoorias pidi kindlustama nö turvalise õhukupli sadade kilomeetrite raadiuses. Teine asi on see, et see laev oli venemaalaste jaoks rohkem kui lihtsalt laev, see oli sümbol.
Ja siis on ukrainlaste laevavastased raketid “Neptune”. Tehnoloogiliselt mitte kõige tänasem päev, sest nad on sisuliselt modifitseeritud nõukogudeaegsed laevavastased raketid H-35. Venemaa sõjaväelised eksperdid kirjutasid järjest üleolevaid artikleid, kus seati suure kahtluse alla nende rakettide juhtimissüsteemi võimekus, lisaks olevad need aeglased ja kandvat vähe lõhkeainet. Et Venemaa Musta mere laevastikul poleks mingit probleemi neid maha võtta ka siis, kui neid lendaks korraga näiteks kümme raketti.
Ukraina poole andmetel olevat nad tulistanud sõja alguses ka sellise raketi välja, aga see oli efektiivselt hävitatud Venemaa armee poolt. Teoorias ei oleks tohtinud Neptune rakettidel olla mitte mingisugust võimalust “Moskva” vastu, aga ometi lendasid nad kohale ja tegid oma töö ära. Keegi räägib, et Bayraktrarid (mida on Venemaa propaganda andmetel hävitatud rohkem kui neid Ukraina üldse ostnud on Türgist) olid abiks olnud, keegi räägib, et kasutati teistsugust abi õhutõrjevõimekuse mahasurumisel, aga kokkuvõttes vahet pole – “Moskva” on nüüd merepõhjas. See oli Venemaa propaganda kroonijuveel, seda kasutati kõikvõimalikel propagandaüritustel koos Sevastoopoli ja Krimmiga. “Krõm naš!”. Paljudele venemaalastele ei mahu see hinge, et seda tegid ukrainlased, sest pole vaja poliitkorrektne olla – nende jaoks oli ja on Ukraina armee alaväärtuslik igas mõttes. Odessa saab kergemalt hingata. Ukraina lasi välja ka margi selle sündmuse tähistamiseks, tahaks ise ka selle osta, aga ei tea, kuidas. ????
Venemaa üritab ja üritab jätkuvalt suurt löögirusikat kokku koguda Donbassi ründamiseks, aga asjad ei taha kohe kuidagi sujuda. Lõuna suunal takistab pealetungi Mariupoli kaitse püsimine, ka olla kuuldavasti just lõuna pool saanud hoo sisse tapjadroonide kasutamine. Põhja pool on Kiievi alt väljaviidud vägedest kuni 40% neid, kes keelduvad edasi sõdimast. Küüniliselt võib öelda, et nad teavad, et idaosas enam ei ole selliseid jõukaid eeslinnasid, mida saaks tulemuslikult röövida. Aga eks nad ka teavad, et nende peale ollakse eriti verised ning nende hävitamine on ukrainlaste jaoks auküsimus. Nüüd võib tekkida küsimus, et kellega täidetakse need puudujäävad 40%? Selle jaoks tehti nn rahvavabariikides täiemahuline mobilisatsioon, kus vanusepiir tõsteti 65-eluaasta peale. Saadi kokku kuuldavasti 40000 meest, kelle oskus sõdida on olematu. Olematu. Kujutame nüüd siis sellist väeosa lahinguväljal, kus koos on marodöörid ja tsiviilisikud, kes isegi automaatidest lasta ei oska. Ahjaa, nn rahvavabariikide sõdurite tasemest annab päris hästi ettekujutuse hiljuti avaldatud andmed märtsikuust, mille järgi selgus, et nendes nn rahvavabariikides toodi haiglatesse kümneid ja kümneid mehi, kes olid endale jalga tulistanud, et pääseda kahuriliha staatusest.
Jätkuvad vihmad sunnivad Venemaa armeed sõitma pikkades kolonnides kitsastel teedel ning et neil on suur puudus inimestest, siis on need kolonnid sisuliselt kaitseta ja Ukraina pool rapib neid kõvasti. Kui nüüd jõuavad kohale slovakkide liikuvsuurtükid ZUZANA 2, siis saab Harkivist tulistada täpselt varustusteid, sest nende suurtükkide laskeulatus on 40 kilomeetrit. Relvastusest veel. USA lubab ukrainlastele näiteks droone MQ-9 Reaper, mis on juba väga tõsised relvad, lennates rohkem kui 13 kilomeetri kõrgusel ja suutes kanda 1,7 tonni relvastust. See ei ole Bayraktar, see on tõeliselt võimas sõjaline ründejõud.
Teised huvitavad ukrainlastele antavad relvad on allveedroonid, mis pidavat olema nn stealth-tehnoloogiaga ehk siis vastase jaoks väga raskesti avastatavad. Tegu on uute relvadega ka USA enda jaoks ning Mustas meres saaksid nad esimesed tõsised sõjalised nö ristsed. Ei kõla hästi Moskva jaoks.
USA president Biden pidi varsti külastama Kiievit ja eks ole ka see sündmus väga tugev poliitiline avaldus. Kui isegi kunagine Putini talendi austaja Trump nimetab Ukrainas toimuvat genotsiidiks, siis on asjad Putini jaoks halvasti. Ja Trumpi selline seisukoht võiks jõuda ka meie alternatiivmaailma esindajateni – sõnum on selge – Putinile on USA-s peale tõmmatud suur rasvane rist.
Plaan oli pikemalt kirjutada majandusest, aga las see jääda siis homseks. Materjali on kogunenud omajagu ja ehk koguneb tänasel päeval veel juurde.
Au Ukrainale!
Allikas. Facebook: Teet Kalmus
