“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits, kelle hinnangul on see valik pigem poliitiline küsimus.
Kuigi Eesti on koroonaviiruse näitajatelt langustrendis, paiknetakse endiselt Euroopa haiguste ennetuse ja kontrolli keskuse (ECDC) mudeli järgi tumepunases ehk väga kõrge riskitasemega riikide kastis.
Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer mudeldas ECDC valgusfoori riskimaatriksile Eesti nakatumisnäitude teekonna alates möödunud aasta märtsist, kirjutab Postimees.
Arvesse võetakse koroonaviirusega nakatunute surmade arv viimase seitsme päeva jooksul, lisaks nädala keskmine päevane nakatunute arv. Koroonaviiruse leviku riskitaset võib hinnata skaalal madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Valitsus vaatab riskitaseme üle kord nädalas.
Loe ka. Tanel Kiik: Viiruse levik on selgelt langustrendis, valitsus otsustab täna piirangute leevendamise
Teadlase selgitusel liigub Eesti nakatumistrend madalamale, kuid kiiret langust riskimaatriksil hoiab tagasi veel kõrge keskmine suremus.
“Viimasel nädalal on olnud mõningane langus suremuses, see tähendab, et päevas koroonaviirusega surnute keskmine ei ületa kümmet,” selgitas Fischer ja lisas, et tegu on siiski väga väikese langusega.
Praegu on päevas positiivseid koroonaviiruse teste endiselt üle 500. Kui see näitaja jõuaks 300 juurde ning surmade arv jääb püsima alla kümne, on Eesti liikunud ECDC oranži kasti. “Kui me saame surmade arvu vähemalt alla viie päevas ja nakatumine jõuab alla 100, oleme juba tumekollases kastis,” selgitas teadlane.
Fischer isiklikult loodab, et valitsus ei otsusta teisipäeval meelelahutusele kehtivaid piiranguid leevendada.
“Kuigi võimalik, et kui meelelahutus avatakse ja koolid jääksid distantsõppele, muutuks nakatumine sellest vähemgi, kuid ei tundu aus, et lapsed jäävad veel koju, samal ajal täiskasvanud lubatakse kõrtsi,” ütles teadlane.
Tema pooldab seda, et kui hakata piiranguid otsast leevendama, siis just väikestele lastele, kes vajavad kooliskäimist ning ka näiteks trenne. “Osale lastest on trenn isegi tähtsam. Kui nad distantsõppel on hästi hakkama saanud, siis näiteks jalgpallitrennis pole nad saanud korralikult osaleda,” selgitas ta.
Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Andres Meritsa hinnangul on valikukohad edaspidiseks järgmised: kas üritada säilitada head langustrendi või võtta järgnevatel nädalatel ette meetmete leevendusi.
“Kas tahetakse kõigepealt viia nakatumist täitsa madalale, mis lubaks suuremaid leevendusi ette võtta, või siis alustatakse jupiti, mis viib nakkuse kindlasti üles ning lükkab suuremad leevendused tulevikku,” selgitas Merits ja lisas, et see on pigem poliitiline küsimus, mitte aga teaduslik.
Koolide avanemise puhul on erinevad uuringud näidanud, et haridussüsteemiga on seotud 20– 30 protsenti nakkusjuhtumitest. Muidugi on need arvud sellised, kui koolid ise midagi ette ei võta, seetõttu leiab Merits, et koolid peaksid kompenseerivaid meetmeid kasutama. Näiteks peaksid 1.–4. klassi õpilased koolis maskidega käima ning enamik tunde võiks toimuda vabas õhus.
Möödunud nädala lõpus ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et enne 25. aprilli piiranguid leevendama ei hakata, kuid esimesena on lootust tagasi kooli pääseda algklassidel.
Allikas. Pealinn.ee
