„Kuna omikron erineb varasematest tüvedest olulisel määral, siis on ka see olukord tekkinud, kus varasem covidi läbipõdemine ei tähenda seda, et Omikroni ei ole võimalik nakatuda. Kui on inimesi, kes tahavad loomulikku immuunsust saada läbipõdemise tee, siis see ei ole just kõige parem mõte,“ ütles Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.
COVID-19 viiruse omikron tüvi on niivõrd võimekas, et suudab nakatada isegi neid, kes varasemalt mõne teise viirustüve on seljatanud, lisaks suudab see läbi tungida vaktsiinide kaitsekilbist.
Vaktsiinid tehti teistsuguse viiruse vastu
„Tuleb tõdeda seda, et need vaktsiinid on tegelikult tehtud suhteliselt teistsuguse viiruse vastu, selle algse Wuhani tüve vastu, kus nad tõepoolest olid 90 protsenti efektiivsed. Ja kuna me teame, et omikron on ikka väga erinev juba sellest algsest tüvest, tal on väga palju mutatsioone, tema rakkudesse sisenemise mehhanism on hoopis teine ja see on see põhjus ilmselt, miks ta kopsudesse ei lähe ja ülemistes hingamisteedes on,“ selgitas Teadusnõukoja juht Toivo Maimets.
„Ma ütleksin, et me peame olema väga õnnelikud, et need algse viiruse tüve vastased vaktsiinid isegi veel aitavad omikroni vastu ja see, et nad aitavad, see on igasugustest uuringutest täiesti selge,“ lisas Maimets kelle sõnul on ravimitootjatel olemas küll võimekus spetsiifilise omikroni-tüve vastase vaktsiini tootmiseks, kuid sellest ei pruugi viiruse kiire elutsükli tõttu reaalses elus kuigi palju kasu olla.
Spetsiaalse omikroni-vaktsiini jaoks pole enam aega
„Näiteks Pfizer ütleb, et nemad suudaksid massitootmise uue tüve vastu panna kahe kuuga käima küll. Neile ei oleks mitte mingisugune probleem. Samas, kui me nüüd vaatame, kuidas Lõuna-Aafrikas juba see laine käis läbi, ja paljudes teistes riikides tundub ka, et nakatumine hakkab juba allapoole minema, siis me võime kujutada, et kahe kuu pärast ei ole lihtsalt neil vaktsiini jaoks enam sellist turgu. Ja teisest küljest, nagu öeldud, aitavad need olemasolevad vaktsiinid ikkagi väga hästi raske haigestumise eest kaitsta,“ tõdes Toivo Maimets.
„Vaktsiini eesmärk ei olegi nakatumise eest kaitsta, vaid päästa haiglasse sattumise ja surmajuhtudest,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja ja vanemarst Mait Altmets, kelle hinnangul on põhiliseks murekohaks meditsiinisüsteemile hetkel vaktsineerimata, vanemaealised patsiendid.