“Meil on kõigil kõrini viirusest ja piirangutest,” nõustus Vainoga teadusnõukoja juht Toivo Maimets. “Huvi piiranguid hoida pole kellelgi, keskne küsimus on, millises tempos neid leevendame. Teadusnõukoda vaatab pidevalt, milliseid piiranguid leevendada, milliseid mitte. Näiteks samal ajal, kui toimus miiting Kaarli kiriku juures, arutas valitsus piirangute leevendamist,” rääkis Maimets saates “UV faktor”.
Jurist Carri Ginter leiab, et meeleavaldamine on demokraatia toimimise viis ja tema oleks mures, kui miitinguid ei tohiks olla. Tema hinnangul on inimeste põhiõigusi piiratud liiga kergekäeliselt piiramata ajaks, samuti oleks omikroni tingimustes mõistlik tuua vaktsineerimispassi kõrvale testimine, mis lubaks ühiskonnaelus osaleda rohkematel inimestel.
“Miks ei tohi kiirtestiga minna kohvikusse, nagu oli alguses? Praegu on olukord, kus piirame terve inimese vabadusi, et haiged saaks liikuda ja see on sama, kui panen korraliku inimese vangi, et ta tänaval peksa ei saaks,” rääkis Ginter.
Maimets on kriitiline kiirtestide suhtes. “Kellele pannakse see testimise kohustus, kas restoranipidajale? Samuti pole kiirtestid nii tundlikud kui PCR-testid. Iga lisarisk aga tähendab haiglakoormuse tõusu. Eestis on 100 000 inimest, kel pole immuunkaitset, see tähendab, et tuhat neist võiks sattuda ummistama haiglaid. Haiglad, EMO ja perearstid on hetkel raskes olukorras,” rääkis Maimets. “Eri riigid proovivad eri asju, kui oleks üks ja õige asi, siis teeksid kõik riigid nii,” selgitas Maimets.
Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi sõnul on õige leida ühiskondlik kuldne kesktee piirangute ja vabaduste vahel. “Praegu ongi ju nii, et nakatumise tõusud ja haiglaravi tõusud on see hind, mida oleme nõus maksma, et meie ühiskond on kokkulepitud tasemel avatud,” ütles Vallikivi.
Piiranguid peab arutama riigikogu
Riigikogulase Peeter Ernitsa (EKRE) sõnul on ühiskond koroonapassinõudega üle pingutanud. “Eelmisel nädalal sain tunda apartheidi. Mind aeti Tartus kolmest kohvikust välja, sest mul oli uuendamata vaktsiinipass. Ma ei süüdista neid kohvikute ettekandjaid, aga sain aru, kuidas tunnevad end inimesed, kes on ühiskonnast välja lülitatud,” rääkis Ernits.
Le Vallikivi hinnangul ei saa pidada kohvikus käimise vabadust inimvabaduste ülimaks piiranguks. Ta kiidab inimesi, kes on piirangud seadnud oma peas ja järgivad neid turvalisuse nimel.
Ginter pole taolise mõtteviisi juurdumisega rahul. “Mind juristina ärritab mõtlemine, et vabadus on miski, mida ma saan valitsuselt dooside kaupa. Õigusi ei saa ära võtta nii, et me enamusega otsustasime, et sul pole kohvikusse asja, kuigi me ei tea, kas see meede toimib. Kes teostab järelvalvet? Millal see lõpeb?,” vaidles Ginter Vallikiviga.
“Meid juhivad praegu targad inimesed. Kuid mis saab siis, kui samal viisil asub vabadusi piirama türann? Vabadus on lähtekoht ja piirangud on erand,” sõnas Ginter. “Seadus lubab isikuvabaduse piiramiseks piiranguid kehtestada, kui see on vältimatult vajalik ja teha seda piiratud ajaks. Aga kui kaua kestab piiratud aeg? See on määramata,” rääkis Ginter.
Ginteri sõnul on vaja riigikogul sekkuda, kui ajutised piirangud on kehtinud üle kuue kuu. “Arutelu riigikogus ei pruugi olla targem, aga sealt tuleb vastuliikumine võimu tsentraliseerumisele,” sõnas Ginter.
Elame koroonaga nagu leetritega
Maimets kordas, et eesmärk on saada piirangutest lahti nii kiiresti kui võimalik. “Aga peame mõistma, mis olukord on meil haiglates: olgem ausad 500 patsienti haiglates on ikka väga palju. Piirangud leevendame, kui näeme langust haiglapatsientides,” lubas ta.
Maimetsa hinnangul on koroona on üks paljudest nakkushaigustest, mis vajab lihtsalt vaktsineerimist. “Hakkame sellega elama koos nagu praegu elame koos leetritega. Ja leetrid on palju võimsam viirus kui koroonaviirus,” ütles ta.
Maimetsa hinnangul enne järgmist aastat koroonapass rahvusvaheliselt ära ei kao.
Allikas. Err.ee
