Valitsuse plaan kaotada ravikindlustus mittetöötavate kuni kaheksa-aastaste laste vanematelt ei ole suunatud ainult riigi rahaliste vahendite säästmisele, vaid ka sotsiaalmaksu erisuste viimisele kooskõlla muutunud pere- ja tööeluga, selgub eelnõu seletuskirjast.
Kui praeguse süsteemi kohaselt tasub riik sotsiaalmaksu nende inimeste eest, kes kasvatavad kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut üle kaheksa-aastast last, siis uue eelnõu kohaselt seda enam ei tehta. Muudatuse eesmärk on motiveerida mõlema vanema osalemist tööturul, jättes sel moel need vanemad, kes ei tööta, ravikindlustuseta.
Seletuskirjas rõhutatakse, et lastel on võimalik alates kolmandast eluaastast käia lasteaias, mis peaks võimaldama vanemal naasta tööturule ja seeläbi kindlustada end ravikindlustuse ning muude sotsiaalkaitseliste hüvedega, nagu pension ja töötuskindlustus. Samas jääb riik endiselt maksma sotsiaalmaksu nende eest, kes kasvatavad väiksemaid või rohkemaid lapsi.
Muudatus viib sotsiaalmaksu erandid kooskõlla Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi põhimõtetega, mille kohaselt sotsiaalkaitseõigused on üldiselt isiklikud ega sõltu abikaasast või registreeritud elukaaslasest.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul ei vaja pered, kellel on piisav sissetulek ja kus töötab vaid üks täisealine pereliige, avaliku sektori rahalist toetust. Neile, kes ei soovi või ei plaani tööle naasta, on võimalik sõlmida tervisekassaga vabatahtlik kindlustusleping, mille maksumus on 13% Eesti eelmise kalendriaasta keskmisest kuupalgast. Praegu tähendaks see umbes 238,2 euro suurust kuumaksu ehk aastas 2858,4 eurot.
Seletuskirjas nenditakse, et muudatus võib halvendada isikute olukorda, kuid õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtivate reeglite kivistamist. Muudatuste eesmärk on luua õiglasem ja riigieelarvele kergem ravikindlustussüsteem.
Samuti käsitleb eelnõu muudatusi sotsiaalkindlustusameti menetlusaegades. Näiteks pikendatakse perehüvitise määramise tähtaega 10 tööpäevalt 30 tööpäevani, puude raskusastme määramist 25 tööpäevalt 40 tööpäevani ja pensioniotsuse tähtaega 15 tööpäevalt 30 tööpäevani, tulenevalt ametnike vähesusest.
Lõpetatakse ka üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodu elanikele, sest nad saavad juba keskmiselt 596 eurot kuus toetust, mis asetab nad teiste pensionäridega võrreldes paremasse olukorda. Minister Riisalo sõnul on mõistlik kulutusi optimeerida, kuna pensionäridele pakutavad hüved on viimastel aastatel muutunud heldemaks.
