Täiendus 10 aprill 2024
Elektrilevi mullusest tulust jääb aga väheks, selgitas ettevõtte juhatuse esimees Mihkel Härm teisipäeval toimunud pressikonverentsil. Ta väljendas soovi saada konkurentsiametilt kinnitust kõrgemale tariifile. Ettevõte plaanib tõsta keskmist tariifi 9,4 protsenti, mis tähendaks keskmise tariifi tõusu umbes 46 euroni megavatt-tunni kohta.
09 aprill 2024
Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi ärikasum (EBITDA) oli 2023. aastal 99,1 miljonit eurot, mis tähendas 115-protsendilist kasvu võrreldes eelneva aastaga.
Kasv kulumieelse ärikasumi osas tulenes peamiselt kõrgemast võrguteenuse keskmisest müügihinnast ning vähenenud kaotusest elektriülekandes võrreldes 2022. aastaga, teatas ettevõte teisipäeval.
Müügitulu tõusis 287 miljoni euroni, kasvades aastaga 19,3 protsenti.
“Kõrgem võrguteenuse müügihind võimaldas meil kompenseerida eelneva aasta kaotusi elektriülekandes. Samas, 2023. aasta tegevuskulud ületasid võrgutasudes sisalduva tegevuskulu, eriti võrgu seadmete ja rajatiste hooldus- ning remondikulud, mis ulatusid kokku 31 miljoni euroni, millest 21,8 miljonit oli kaetud võrgutasudest,” märkis Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.
Elektrilevi teatas, et 2023. aastal tehti rekordiline investeering varustuskindluse tõstmiseks ja uute tootjate liitumisvõimaluste arendamiseks, kokku 167 miljonit eurot viie aasta jooksul. 2024. aastal kasvas Elektrilevi töötajate arv 850-ni.
“Elektrilevi suurendas ilmastikukindla võrgu ulatust 2023. aasta lõpuks 74,1 protsendini ning ehitati möödunud aastal kokku 1440 kilomeetrit ilmastikukindlat võrku. Investeerisime varustuskindluse tõstmisse ja tootjate liitumisvõimaluste arendamisse kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi,” rõhutas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
- aastal liitus võrguga 5363 uut elektritootjat, kelle koguvõimsus oli 222,8 MW. Kuigi uute tootjate arv vähenes aastaga 8,4 protsenti, suurenes nende võimsus 83,2 protsenti. Elektrilevi võrgus oli 2023. aasta lõpu seisuga kokku 20 925 elektritootjat koguvõimsusega 830,2 MW.
“2023. aastal märkasime liitumistaotluste olulist langust, alates 16 000-st 7000-ni, mis näitab buumi taandumist ja turu stabiliseerumist. Uute tootjate liitumine jätkub väljakutsena ning selleks vajalike investeeringute jätkumine eeldab olulist muutust tariifimetoodikas,” märkis Härm.
Võrguteenuse müügimaht oli 6541 GWh, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 3,5 protsenti.
“Müügimahtude langust mõjutasid peamiselt keerulised majandusolud, mis tõid kaasa äriklientide tarbimise 5,7-protsendilise vähenemise. Suurim langus toimus puidutööstuse sektoris. Koduklientide tarbimine vähenes eelmise aasta kevadel ja suvel, kuid aasta teises pooles kasvas tarbimine ning tervikuna suurenes koduklientide tarbimine 2,2 protsenti,” selgitas Elektrilevi finantsjuht Kristi Ojakäär.
Elektrilevi on Eesti suurim võrguettevõte, mis toob elektri pea kõikidesse kodudesse ja ettevõtetesse.
