Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi loodusteaduste ja tehnoloogia ning biotehnika õppekava tudengid töötasid välja meetodi, mis võimaldab muuta mesilased immuunseks deformeerunud tiibade haigust põhjustava viiruse vastu, mis on üks sagedamaid mesilaste seas levivaid nakkusi. Projekt BeeYeast tõi võistkonnale sünteetilise bioloogia maailmameistrivõistlustega võrreldavalt iGEM-i (International Genetically Engineered Machine) konkursilt peaauhinna.
Mesilased on tolmeldajatena ülimalt olulised elurikkuse säilitajad. Paraku on nende arvukus üleilmselt vähenemas nii putukamürkide, kliimamuutuste kui ka haiguste tõttu. Viimaste seas on üks suurimaid kahjutekitajaid peamiselt lestade abil leviv viirus, mis põhjustab deformeerunud tiibade haigust ning miljonite mesilasperede surma igal aastal.
Viirusekaitse geneetiliselt muundatud pärmirakkudest
Tartu Ülikooli meeskonda juhendanud molekulaarbioloogia kaasprofessori Ilona Faustova sõnul töötasid üliõpilased välja sünteetilise bioloogia meetodi, mille abil toodavad pärmirakud ühendeid, mis annavad mesilasele viirusevastase kaitse. „Meie eesmärk on pärssida viirusvalkude tootmist mesilase rakkudes. Selleks paneme geneetiliselt muundatud pärmi tootma väikeseid sekkuvaid RNA molekule, mis takistavad viirusegeenide avaldumist. Et need RNA-d mesilase rakkudesse viia, toidetakse mesilasi geneetiliselt muudetud pärmiga või süstitakse need otse mesilaskärgedesse,“ selgitas Faustova, kelle sõnul on meetod ülekantav ka mitme teise probleemi lahendamiseks.
Tudengitel tuli konkursil osalemiseks leida üleilmse mõjuga probleem, mida saaks aidata lahendada sünteetilise bioloogia meetoditega. Teadustöö kõrval tuli korraldada ka projektiga seotud eri sihtrühmadele mõeldud kaasamis- ja teavitustegevust. Projekti valmistati ette kevadest hilissügiseni.
Sünteetilise bioloogia parima üliõpilasprojekti Oscar
Sünteetilise bioloogia vallas kõrgetasemelisim üleilmne iGEM-i konkurss toimus tänavu 20-ndat korda. Konkursil osales 404 võistkonda 66 riigist ja piirkondadest. Tartu Ülikooli meeskonna tuumikus on 11 bakalaureuse- ja magistritudengit loodusteaduste ja tehnoloogia ning biotehnika õppekavadelt. Peaauhinna kojutoomine on Faustova sõnul aga eriline tunnustus kõigile, kes ülikoolis sünteetilise bioloogia teadus- ja õppesuundi arendavad. Samuti on see kvaliteedimärk Eesti teadusele selles valdkonnas.
Lisaks peaauhinnale võitis võistkond parima keskkonnakaitseprojekti ja parima mõõtmismetoodikaga projekti auhinna ning oli nomineeritud parima Wiki-veebilehe, ettekande ja haridusprojekti auhindadele. Oma projekti eest pälvisid nad kuldmedali. „Selles mõttes on iGEM võrreldav Oscarite tseremooniaga, kus osalejaid nomineeritakse eri auhindadele, kuid peaauhindu on ainult üks,“ selgitas Faustova.
Tehnoloogiainstituudi üliõpilased on iGEM-i võistlusel osalenud kuuel korral. Neist kolmel korral on võistkond saanud hõbe- ja kolmel korral kuldmedali. Lisaks nomineeriti võistkond eelmisel aastal parima Wiki-veebilehe auhinnale. “Varasema kogemuse põhjal tundus eriauhinna saamine püüdmatu unistusena. Seekord saime aga kinnitust, et suure töö, hea motivatsiooni ja tugeva meeskonnatundega on kõik sihid saavutatavad,” rääkis Faustova. Konkursil osalemine sai teoks tänu molekulaarse süsteemibioloogia professori Mart Loogi laborile, mis võimaldas tudengitel projekti ette valmistada ja toetas konkursil osalemist.
Vaata BeeYeasti projekti kodulehte ja projekti tutvustavat videoklippi.
