Tartu politsei vanemuurija käis 30 korda poes sushit varastamas. Prokuratuur ei näe kuritegu.
See juhtum on tekitanud Eestis laialdast pahameelt ja arutelu. Paljud inimesed leiavad, et prokuröri otsus on ebaõiglane ja et politseiuurija peaks oma tegude eest vastutama.
Prokuratuuri otsuse põhjenduseks on see, et vanemuurija varastas sushit väikestes kogustes ja et ta ei olnud varem kriminaalkorras karistatud. Samuti leidis prokurör, et vanemuurija tegu ei olnud vargus, vaid pigem omavoliline valduse võtmine.
See otsus on aga vastuolus Eesti seadustega. Eesti karistusseadustik defineerib varguse kui teisele isikule kuuluva vara tahtliku omastamise. Vanemuurija tegevus vastab sellele definitsioonile, kuna ta varastas poele kuuluvat sushit.
Lisaks on ebaõiglane, et vanemuurija ei kanna oma tegude eest mingit karistust. Tema tegevus on kahjustanud poe omanikku ja tekitanud inimestes usaldamatust politsei vastu.
See juhtum on hea näide sellest, kuidas võimu kuritarvitamine võib jääda karistamatuks. See näitab, et Eesti õigussüsteem ei ole piisavalt tõhus, et kaitsta tavakodanikke võimu kuritarvitamise eest.
Siin on mõned võimalikud selgitused prokuröri otsuse kohta:
*Prokurör võis olla surve all vanemuurija ülemustelt või teistelt politseiametnikelt.
*Prokurör võis olla seotud vanemuurijaga isiklikult.
*Prokurör võis olla lihtsalt liiga laisk, et asja põhjalikult uurida.
Mis iganes põhjus oli, on prokuröri otsus kahetsusväärne ja see kahjustab Eesti õigussüsteemi mainet.
1.Eetika ja Õigus: Politseiametniku ülesanne on tagada seaduslikkuse järgimine ning kaitsta avalikku korda ja turvalisust. Kui ametnik on seotud korduva vargusega, siis seab see kahtluse alla tema võimekuse ja sobivuse ametikohale. Selline käitumine on vastuolus ametniku kohustustega ning seab kahtluse alla avaliku usalduse õigussüsteemi vastu.
2.Juriidiline aspekt: Kuigi ma ei ole jurist, on vargus enamikus jurisdiktsioonides kriminaalkuritegu. Ei ole selge, miks prokuratuur sellisel juhul kuritegu “ei näe”, sest avalikult kättesaadava informatsiooni põhjal tundub, et kuriteo tunnused on olemas.
3.Avalik Reaktsioon: Avalikus ruumis tekitaks selline juhtum arvatavasti suurt poleemikat ja nõudmist õigusemõistmise järele. Kui prokuratuur otsustab, et kuritegu “ei ole näha”, tuleks selle otsuse taga olevad põhjused avalikkusele selgelt ja läbipaistvalt kommunikeerida.
4.Sisemised Uurimused: Politseiasutusel oleks kohustus teha siseuurimine, et selgitada välja tõde ja võtta tarvitusele sobivad meetmed, mis võivad ulatuda ametniku vallandamisest kuni kriminaalvastutusele võtmiseni.
5.Usalduskriis: Juhtum võib tekitada avalikkuses usalduskriisi politsei ja õigussüsteemi suhtes, mistõttu on oluline, et asjaolud selgitatakse täielikult ja läbipaistvalt ning vastutus määratakse.
6.Igal juhul, kui tegemist on tõsise ja tõestatud juhtumiga, oleks oodata, et prokuratuur ja asutused võtaksid tarvitusele vastavad õiguslikud ja distsiplinaarsed meetmed.
NB! Uudis on aastast 2020 ning antud politseinik on ammu ametist vabastatud.
