Tartu Maakohus mõistis täna Monika Antoni süüdi raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mis on põhjustatud ettevaatamatusest ning mõistis talle karistuseks kümme kuud vangistust, millest tuleb kohe ära kanda kaks kuud. Lisaks rahuldas Tartu Maakohus kannatanu tsiviilhagid ja mõistis Monika Antonilt välja üle 100 000 euro suuruse varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise.
Kohtu otsusega ei pöörata Monika Antoni ülejäänud kaheksat kuud vangistust täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle määratud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.
Tsiviilhagi osas rahuldas kohus kannatanu mittevaralise kahjunõude ja mõistis Monika Antonilt välja 100 000 eurot. Kohus rahuldas ka kannatanu varalise kahjunõude ja mõistis Monika Antonilt välja 1837.08 eurot ja tsiviilhagi esitamisega seonduva varalise kahju 1200 eurot. Lisaks peab Monika Anton tasuma menetluskulud 1314 eurot.
Monika Antonit süüdistatakse selles, et ta tekitas oma tegevusetusega teisele inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse. Süüdistuse kohaselt pidas naine Põltsamaal Tammiku külas kaht suurt koera, kuid kuna territoorium ei olnud piiratud nii, et koerad välja ei pääseks, ründasid nad 2022. aasta 12. novembril naaberkinnistul 26-aastast naist, põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse.
Otsus ei ole jõustunud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Külli Saks:
Kohus andis tänase kohtuotsusega selge sõnumi – loomaomanik peab tagama, et tema loom ei oleks kellelegi ohtlik. Kui ta ei ole teinud endast olenevat, et koera piiratud territooriumil hoida ja sellele järgneb raskete tagajärgedega rünnak, siis on loomaomanik enda tegevusetusega pannud toime kuriteo ja vastutab nii sellest põhjustatud varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise eest.
Prokuratuuri hinnangul oli süüdistatava süü kuriteo toimepanemisel suur, samuti näitas ta menetluse kestel üles hoolimatust teiste inimeste ja õiguskorra suhtes. Seetõttu oli meie hinnangul ainus süüdistatavat piisavalt mõjutav karistus osaliselt reaalne vangistus, millele järgneks mitme aasta pikkune katseaeg ja kohustus alluda käitumiskontrollile. Kohus oli prokuratuuri hinnanguga nõus ning kohustas süüdistatavat lisaks läbima ka sotsiaalprogrammi.
Samuti olime seisukohal, et kannatanu enam kui 100 000 euro suurune tsiviilhagi tuleb täies ulatuses rahuldada, sest rünnaku tagajärjel ei pruugi noore naise välimus mitte kunagi endiseks saada. Samuti tuleb tal seoses rünnakuga kogeda ärevust ja hirmu. Kohtupraktikas ei pruugi olla selliseid kaasuseid, mis oleksid tagajärgede poolest selle juhtumiga võrreldavad, mistõttu on nõude suurus igati proportsionaalne ja õiglane. Samale seisukohale jõudis ka kohus ja seetõttu tuleb süüdistataval lisaks vangistuse kandmisele tasuda kannatanule ka üle 100 000 euro.
