Tarbimislaenude järelevalvet ei teosta Eestis keegi, inimesed on nennast lõhki laenanud.

Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.

“Krediidiandja risk, et tema rikkumiste suhtes algatatakse väärteomenetlus, on olnud väga väike. TTJA pole aastaid kontrollinud, kas pangavälised krediidiandjad täidavad nõudeid laenutaotlejatele esitatava teabe suhtes. Tarbimiskrediidi reklaami järelevalve on olnud suures osas kaebustepõhine. Vaid väike osa veebis ja sotsiaalmeedias kuvatavatest nõudeid rikkuvatest reklaamidest saab kõrvaldatud,” kirjutas peakontrolör Märt Loite.

Loite leidis, et vastutustundliku laenamise tagamises on hulk probleeme. „Laenuandjad peaks konservatiivselt hindama laenutahtja võimet see tagasi maksta. Tarbimislaenu saamine ei tohi olla liiga lihtne, seda ennekõike just laenuvõtja huvides. Reeglid, mille järgi tuleb hinnata inimeste maksevõimet, ei ole mõeldud kiusamiseks, vaid vastupidi – inimeste kaitseks nii laenuandja võimaliku agressiivse laenupakkumise ja laenama ahvatleva tegevuse kui ka iseenda valearvestuste eest,” loetles ta.

Aastas käib kohtutest läbi 17 000–19 000 maksekäsu kiirmenetlust. Hirmuäratav on see, et kuna 90%-le vaidlustest ei vasta võlgnik üldse midagi, siis tehakse tagaseljaotsus, mis tema õigusi arvesse ei võta.

 

Loe pikemalt Äripäevast: SIIT

Allikas. Äripäev