Keskkonnaministeeriumis on ette valmistamisel kaks jäätmevaldkonna eelnõu, mille mõju juba mõne aasta pärast tarbija rahakotti võib jõuda. Lisaks kahele uuele maksule tõusevad ka mitmed varasemad ladestustasud.
Üks neist on hiljuti ERR-is teemaks tõusetunud ühekordsetele toidupakenditele lisanduv 50-sendine maks, teine plastpakendijäätmete saastetasu ja hüppeliselt kasvav tasu segaolmejäätmete tekitamise eest.
EL-i ühekordse plasti direktiiv paneb liikmesriikidele kohustuse vähendada oluliselt ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarvitamist. Eesmärgi saavutamiseks mõeldi keskkonnaministeeriumis välja 50-sendine lisatasu iga ühekorrapakendi eest, millega inimene kulinaarialetist või kohvikust valmistoitu ning kiirtoidukohast karastusjooki või tanklast kohvi kaasa ostab, sõltumata materjalist.
“Lisaks minimaalse hinna kehtestamise nõudele on eelnõuga ette nähtud, et sellistele ühekordselt kasutatavate pakenditele tuleb müügikohas tarbijale pakkuda korduskasutatavat alternatiivi. Seega oleks tulevikus tarbijal võimalik valida, kas soovib kasutada ühekordselt kasutatavat pakendit ja selle eest lisatasu maksta või valida korduskasutatav alternatiiv ning lisatasu mitte maksta,” ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.
Kaupmehed on selle algatuse peale juba häält tõstnud, pidades üksnes kulinaarialeti toodetele karbitasu kehtestamist ebaõiglaseks, mis selle niši välja suretab, kuivõrd 95 protsenti ühekorrapakenditest tuleb igalt poolt mujalt ehk tööstustest, täites nendega näiteks salati- ja vorstiletid, siis on keskkonnaministeerium võtnud sammu järelemõtlemiseks tagasi.
Plastpakendid täiendava maksu alla
See viibki teise seaduseelnõu juurde, mis keskkonnaministeeriumis valmimas on ja puudutab nii segaolmejäätmeid kui ka plastpakendeid.
Ministeeriumil on plaanis tõsta ohtlike ja tavajäätmete ladestustasu ning kehtestada uus tasuliik – plastpakendijäätmete saastetasu. Ohtlike jäätmete ladestustasu tõuseks eelnõu kohaselt 29,84 euro pealt tonnist 60 euroni tonnist, olmejäätmete ladestustasu aga 90 euroni tonnist.
Plastpakendijäätmetele saastetasu kehtestamine on aga osa laiemast muutusest, mis ei tulene mõnest eurodirektiivist, vaid on seotud Eesti tegevusprogrammiga.
“Kindlasti on iga inimene ise märganud, et enamik tema tekkivast prügist on plastpakend. Ja seda tihti ilma ilmselge hügieenilise faktori vajaduseta. Selles on EL kehtestanud nii sihtarvud ringlussevõtule ja edaspidi kogutakse liikmesriikidelt EL.i eelarvesse rahastust vastavalt sellele, kui palju plastpakendit
ringlusse võetakse. Süsteem sarnaneb teatud määral CO2 heitega seotud meetmetega. Euroopa Liidu tasandil on nüüdseks kokku lepitud, et iga liikmesriik peab maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt EL-i ühiskassasse 80 senti. Ehk mida rohkem jääb Eestis plastpakendijäätmeid ringlusse võtmata, seda rohkem tuleb Eestil Euroopa Liidu eelarvesse maksta,” selgitab Heinla.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
