“Tervishoid saab igal aastal 5 prosenti ravivajadusest vähem raha, mistõttu kümned tuhanded inimesed jäävad plaanilisest ravist ilma,” tõdes tervise- ja tööminister Tanel Kiik. “Selleks, et jõuda Euroopa Liidu keskmisega samale tasemele, peaks igal aastal panema 1 miljard eurot rohkem.”
Tervishoiu rahastamine tuleb põhjalikult üle vaadata, sest pole piisav ega vajadustele paindlik, teatas Kiik täna Nordic Hotel Forumis toimunud harvikhaiguste päevale pühendatud ümarlaual.
Praegune rahastussüsteem pole piisavalt paindlik, sest kõik on pandud paika kvootidega, mida pole inimese personaalseid vajadusi arvestades võimalik muuta. “Mingi osa eelarvest tuleb jagada teiste kriteeriumide alusel, sest harvikhaiguse puhul inimene pole süüdi oma haiguse eripäras,” rääkis Kiik. “Inimese vaates pole vastuvõetav, et riigil on plaan, mis saab teoks näiteks ühe aasta pärast. Tema jaoks toimib riik eraldi valdkondades killustatult. Inimesed käivad ja täidavad eri ametkondades oma pabereid, et teenust saada.”
Süsteem vajab suuremat paindlikkust
Kiige sõnul näeme praegu nii harvikhaiguste kui ka teiste haiguste puhul ülimalt õhukeseks optimeeritud süsteemi, kus antakse kõrgel tasemel ravi, kuid hilisem nõustamine ja järel-ravi puudub.
“Oluline on vaimse tervise küsimus, kuidas toetada lahendusi lähedaste ja töökaaslaste tasandil, sest vaimse tervise ekspertide puudust pole võimalik paari aastaga lahendada,” selgitas Kiik. “Süsteem peab olema paindlik. Kui kõik on kvoodiga paigas, siis ei saa personaalseid lahendusi pakkuda.”
Harvikhaiguste kompetentsikeskuse loomine ja kodanikuühenduste tegevus mängivad Tanel Kiige sõnul olulist rolli, et survestada raviasutusi ja poliitikuid. Põhjamaadega sarnase teenuse pakkumiseks ei piisa kõigest 5-protsendilisest panustamisest sisemajanduse kogutoodangust. Eesmärgiks tuleb seada 7 – 8-protsendiline panus ja tulevikus isegi 10-protsendiline panus.
Vabatahtlike annetused võiks vabastada käibemaksust
Vabatahtlikud organisatsioonid teevad palju tööd, et jõuda harvikhaiguste ravimite rahastuseni Haigekassa poolt ning riik võiks neile olla partneriks. Esimese sammuna võiks vabatahtlike fondide poolt tehtud annetused vabastada praegu kehtivast 9-protsendilisest käibemaksust. “Mina ei koguks seda käibemaksu,” ütles Tanel Kiik.
Tervishoiu rahastamine tervikuna tuleb üle vaadata koos sotsiaalvaldkonnaga, millega Tanel Kiik lubas algust teha.
Haigekassa asub otsima lahendust, kuidas rahastada harvikhaiguste tugispetsialiste, kes pole tervishoiuspetsialistid, kinnitas Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane täna Nordic Hotel Forumis toimunud harvikhaiguste päeva ümarlaual.
„Võtsin ümarlaualt kaasa probleemi, kuidas luua ultraharvikhaiguste puhul tugimeeskondi, et aidata nii haigel kui ka tema lähedasel ees seisvat teekonda läbi käia,“ ütles Rain Laane. „Praktikas määrab tulemuse spetsialistide hulk, kes nõu saavad anda.“
Samuti teeb Haigekassa harvikhaiguste raviks mõeldud ravimite rahastusotsuse menetlemisel mööndusi: taotlused võivad olla inglise keeles ja majandusanalüüs ei pea vastama Eesti oludele. „Kui kogu maailmas on näiteks seitse just sellist haiget, siis pole ravimite puhul võimalik tavapäraseid nõudeid täita,“ lausus Rain Laane.
Tegemist on lahendusega, et algselt maksab kulud kinni ravimi tootja. Kui ravim aitab ja järelmõjusid pole, tasutakse arve tervisekassast. „Peame samuti leidma lahenduse olukorrale, kui hiljem selgub, et patsiente on sadu,“ tõdes Rain Laane.
Samas tuleb muudatuste tegemiseks leida poliitilist toetust, sest praegu kirjutab seadus väga täpselt ette, mida peab ravimite rahastamisel arvestama. „Vabatahtlikud vähiravifondid kipuvad praegu lõhki minema, sest kui tervishoius on raha vähe või pole üldse, siis tuleb fondi arengule sein ette,“ lisas Rain Laane.
Arutelust võtsid osa tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Tartu ülikooli kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse eestvedaja Katrin Õunap, haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Põhja-Eesti regionaalhaigla hematoloog-ülemarst-keskuse juhataja Mariken Ross, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ning harvikhaigust põdeva 6-aastase tütre ema Maarja Krais-Leosk, SA Eesti Agrenska Fondi juhatuse liige Meelis Joost. Ümarlauda modereeris Urmas Vaino.
Ümarlaua kokkukutsujaiks on Eesti Puuetega Inimeste Koda ning SA Eesti Agrenska Fond.
Harvikhaiguseks peetakse haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000-st, Eestis on haruldasi haigusi põdevaid inimesi umbes 90 000.
