«Eesmärk oli tõesti jõuda 22. septembriks täiskasvanud elanikkonnast 70 protsendini vaktsineerituses,» lausus Kiik. Ta lisas, et praegu ollakse 66–67 protsendi vahel. «Kuskil kolm-neli protsenti tuleb järgmiseks nädalaks juurde, et siis kahjuks hilinemisega saame eesmärgi täidetud,» rääkis tervise-ja tööminister Tanel Kiik.
Kolmapäevaks oleks Eesti täiskasvanud elanikkonna vaktsineeritus pidanud jõudma 70 protsendini, ent seda ei juhtunud ning Tanel Kiige hinnangul on võimalik saavutada see järgmisel nädalal, kirjutab Postimees.
Tema sõnul ollakse enam-vähem selles graafikus, mis oli ka kokku lepitud. Ta märkis, et tempot tõmbasid suuresti alla Jansseni koroonavaktsiini tarneraskused, kui vaktsiinitootja ei suutnud neid poolteist kuud Eestisse kohale tuua. «Digiregistratuuris on iga päev 10 000 vaba aega,» tõi Kiik samuti esile ja lisas, et väga raske on leida inimesi, kes vaktsineerima tuleksid. «Selgelt on vähenenud nende inimeste hulk, kes soovivad vaktsiini,» tõdes ta.
Minister lisas, et valitsuses on põhimõtteliselt ka kokku lepitud, et kuna pandeemia veel kestab, siis kõik vaktsiinidoosid – nii esimene, teine kui ka kolmas – on tasuta. «Minu ettepanek valitsusele on see, et tõhustusdoos saab olema igale elanikule tasuta, et see ei jääks kellelgi rahaliste võimaluste taha,» rääkis Kiik. Tõhustusdooside manustamisega soovitakse alustada kohe oktoobris, selleks ajaks peaks heakskiidu saama ka Pfizeri/BioNTechi kolmanda doosi taotlus. «Tõhustusdoose hakkame tegema järjekorras – hooldekodudest alustame,» lausus Kiik.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp kinnitas teisipäeva hommikul, et ministeerium on teinud vajalikke ettevalmistusi, et alustada tõhustusdooside pakkumisega niipea, kui selleks tekib võimalus ja vajadus. «Kaardistatud on erinevad stsenaariumid ja sihtrühmad, Euroopa Liidu tasandil sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjate Pfizeri/BioNTechi ja Modernaga, valmis on vajalikud IT-lahendused kolme doosiga vaktsineeritud inimestele Covidi-tõendi väljastamiseks,» lisas Alasepp.
Ta rõhutas, et nii teadusnõukojaga kui ka immunoprofülaktika eksperdikomisjoniga jälgitakse tõhustusdooside kohta lisanduvaid teadusandmeid. «Samuti ootame Euroopa ravimiameti hinnangut Pfizeri/BioNTechi tõhustusdoosi müügiloa taotlusele, mis peaks tulema oktoobri alguses,» lisas ta.
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma rõhutas, et vaktsineerimisel on selge mõju eestimaalaste haigestumisele. Ta tõi näiteks Lõuna-Eesti, kus on väga väike vaktsineeritus ja seega ka rohkem haigestumist eeskätt noorte hulgas, kes põevad koroonaviirushaigust kergemalt, samas kui vanemad inimesed on pigem vaktsineeritud ja vajavad tänu vaktsiinile harvem haiglaravi. Näiteks eile teatas terviseamet, et suri viis koroonaviirusega nakatunud inimest: 32-aastane mees, 70-aastane mees, 88-aastane naine, 92-aastane mees ja 94-aastane naine. 32-aastane mees oli Covid-19 vastu vaktsineerimata, teistel olid lisaks kaasuvad haigused.
Mis puutub neisse vaktsineeritud inimestesse, kes vajavad Covid-19 tõttu haiglaravi, siis Härma sõnul on nüüdseks näha, et suurem osa paraneb kiiremini ja vähem haigestunuid sureb. 21. septembri hommikul oli haiglaravil 180 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest on vaktsineerimata 129 ehk 71,7 protsenti ja lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 51 ehk 28,3 protsenti.
