Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem, päikesepaistet normist pisut enam.
Suve keskmine õhutemperatuur oli 17,0 °C (norm 16,4 °C).
Tänavune suvi jagab soojuselt 17.-22. kohta. Sama soe oli suvi aastatel 1959, 1973, 1979, 1988 ja 2001.
Suve keskmisena kõige soojem koht oli Pärnu rannikujaamas 18,0 °C (norm 17,0 °C).
Suve keskmisena kõige jahedam oli Kuusiku meteoroloogiajaamas 16,4 °C (norm 16,0 °C).
Suve maksimaalne õhutemperatuur oli 33,1 °C, mis mõõdeti 7. augustil Pärnu rannikujaamas.
Suve minimaalseim õhutemperatuur oli –3,3 °C, mis mõõdeti 2. juunil Kuusiku meteoroloogiajaamas.
Sel suvel jõudis Eestisse üks kuumalaine, mis saabus 14. juunil ja kestis 23. juunini.
Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid kolmel kuni seitsmel järjestikusel päeval 27 °C-ni või kõrgemale. Eriti ohtliku kuumalainet (30 °C kolme või enama päeva jooksul) sel suvel ei olnud.
Troopilisi öid, kui öö minimaalne õhutemperatuur ei lange alla +20 °C, oli sel suvel vaid augustis üksikutes kohtades ühel korral.
Kõige soojem kuu oli august.
Augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 18,0 °C (norm 16,7 °C). Ka mullu oli august suvekuudest kõige soojem. Viimase saja aasta jooksul on august juulist soojem olnud 24 aastal.
Kõige jahedam kuu oli juuni.
Juuni Eesti keskmine õhutemperatuuri oli 16,5 kraadi (norm 14,8 kraadi). Juuni algus oli eriliselt jahe – sagedased ja tugevad öökülmad tegid kõikjal liiga külmaõrnematele taimedele. Juuni alguse jahedus asendus kuu teisel poolel juba kuumalainega.
Jahe juuni algus tõi kahele ilmajaamale kaasa uued juuni külmarekordid, õhutemperatuur langes:
Kuusiku meteoroloogiajaamas 2. juunil –3,3 kraadini;
Narva meteoroloogiajaamas 11. juunil –1,5 kraadini.
Sademed
Suve sajusumma oli Eesti keskmisena 212 mm, norm 218 mm (s.o 97%).
Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi kuivuselt 59. koha vääriline. Kuivemaid suvesid on olnud 59 aastal, sajusemaid 42 aastal.
Suve esimene kuu möödus oluliste sadudeta, kuid juuli ja august olid enamikus kohtades normist sajusemad. Kolme suvekuu jooksul kokku oli enamikus kohtades sademeid normist vähem, üksikutes kohtades oli suviseid sademeid peaaegu poolteist sajunormi.
Päevi, mil sadas 0,1 mm ja enam, oli Ristna rannikujaamas 36 ning Kuusiku meteoroloogiajaamas kõige enam, 48 päeva.
Päevi, mil sadas 1 mm ja enam, oli Narva meteoroloogiajaamas 24 ning Viljandi meteoroloogiajaamas kõige enam, 36 päeva.
Kõige sajusem koht suve keskmisena oli Tallinn-Harku aeroloogiajaam: 284 mm (norm 235 mm ehk 121% normist).
Kõige kuivem koht suve keskmisena oli Kunda rannikujaam: 130 mm (norm 205 mm ehk 63% normist).
Kõige kuivem kuu oli juuni.
Juuni Eesti keskmine sajuhulk oli 27 mm (norm 70 mm). Alates 1922. aastast on juuni veel kuivem olnud 7 aastal. Juunis sadas enamikus kohtades vähe, vaid üksikutes kohtades sadas enam kui pool kuu sajunormist. Eriti kuiv oli kuu teine kolmandik, mil mitmel pool ei sadanud piiskagi. Tallinnas ja Valgas ei ole nii kuiva jaanikuud varem
Eriliselt kuivale juunile järgnes sajune juuli.
Eesti keskmine sajuhulk juulis oli 87 mm (norm 67 mm).
Juuli möödus enamikus kohtades sagedaste sadudega, mõnel pool tuli vihmavett enam kui pool sajunormist. Juulis on vaid üks päev, mil mitte ükski seirejaam ei registreerinud sadu, see oli 12. juuli.
Tugevamad hoogsajud tabasid Tallinna 26. juulil, mil ööpäevaga tuli vihmavett 48 mm ehk 58% juuli sajunormist, sellest 25 mm sadas ühe tunniga. Tugev vihmasadu põhjustas mitmel pool linnas üleujutusi.
Kõige sajusem kuu oli august.
Augusti Eesti keskmine sajuhulk oli 99 mm (norm 81 mm). Sademeid oli augustis piirkonniti väga erinevalt – mõnel pool oli sademeid veidi üle poole sajunormist, mõnel pool aga oli sademeid enam kui kaks sajunormi.
Sõrve rannikujaamas oli augustis sademeid 171 mm ehk 227% kuu sajunormist (norm 75 mm). Pikas vaatlusreas ei ole Sõrves varem nii sajust augustikuud olnud. Eelmine rekordiliselt sajune august oli Sõrves 1937. aastal, mil sademeid oli 158 mm. Sõrve rannikujaamas sadas nii 1. kui ka 7. augustil 31 mm ehk mõlemal päeval tuli vihmavett 51% kuu sajunormist.
Lõuna-Eestit tabasid suuremad vihmad augusti teise dekaadi lõpul – 19. augustil tuli Mehikoorma hüdromeetriajaamas vihmavett 53 mm (s.o 68% kuu sajunormist), sellest 28 mm sadas maha vaid ühe tunniga.
Valgas mõõdeti 19. augustil sademete summaks 44 mm (s.o 56% kuu sajunormist), sellest 22 mm sadas ühe tunniga.
Loe pikemalt siit: keskkonnaagentuur
