Täna, 7. septembril on rahvusvaheline puhta õhu päev, mille teema on tänavu „Tervem õhk, tervem planeet“.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Marina Kiisleri sõnul on õhusaaste ülemaailmselt suurim keskkonnaalane terviserisk. „Puhas õhk on meile eluks hädavajalik ning peab olema ühiskonnas väärtustatud. Õhukvaliteet sõltub ühiskonna kui terviku levinumatest käitumismustritest, sh eelkõige igapäevastest valikutest transpordi ja kodukütte vallas ning tootmisettevõtete pingutustest õhusaaste vähendamiseks,“ lausus Kiisler.
Eestis on täidetud kõik õhupuhtusele rahvusvaheliselt kokku lepitud nõuded. Siiski peame jätkuvalt parandama õhukvaliteeti tööstuspiirkondades, kohtküttepiirkondades ning kuivadel perioodidel ka tiheda liiklusega tänavatel.
Peatselt algab küttehooaeg. Kiisler selgitab, et 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest ning pliitidest, mida on kokku ligi 400 000 ning mis on enamasti vanad. „Kohtküte mõjutab vahetult suure arvu inimeste hingatavat õhku ning tekkiv saaste hajub külmal ajal halvemini kütteperioodile omaste halbade hajumistingimuste tõttu. Kohtküttega seotud õhusaasteainete heitkoguseid suurendab niiske ja ebakvaliteetse kütusega kütmine ning olmejäätmete põletamine kodumajapidamistes, kuid vähendab heade kütmisvõtete järgimine,“ märkis Kiisler. Õigesti kütmisvõtetega saab tutvuda siin https://kutaoigesti.ee/et/
Eestis on üheksa õhukvaliteedi seirejaama, mis annavad operatiivset teavet reaalajas õhukvaliteedi kohta ning on kõigile huvilistele leitav lehel õhuseire.ee. Lisaks riiklikele seirejaamadele tegutsevad mitmed ettevõtete seirejaamad.
Rahvusvahelisel õhukvaliteedi võrdluskaardil www.iqair.com/unep kajastatavate andmete järgi on Eesti välisõhk väga hea. Lokaalselt põhjustab Eesti õhusaaste elanikkonnale siiski keskmiselt kuus kuud lühemat eluiga. Seega tasub igaühel endiselt mõelda oma valikute ja õhukvaliteedi seostele.
Puhta õhu päeva tähistatakse ÜRO Keskkonnaprogrammi algatusel alates 2019. aastast.
