Advendiaeg koosneb neljast nädalast enne esimest jõulupüha. Advendipühapäev i on nii neli, esimesega algab kirikuaasta. Advent pärineb ladinakeelsest sõnast adventus ja märgib Issanda tulemist, mida kuulutabki ette Jeesuslapse sünd. Eesti vanas rahvakombestikus jõuluootus advendiajaga ei seostunud. Advendipühapäeva hakati meil tähistama alles 20. sajandi lõpupoole advendiküünalde süütamisega (vastavalt 1., 2., 3. küünal) ja kokk utulemisega väljakukuuse juurde.
Esimesel advendil süütame esimese advendilaterna. See on süüdatud lootuse valguseks. See on süüdatud meie südamesse, et see oleks alati täis lootust. Lootust parema tuleviku, lootust rahu ja lootust armastusse.
Esimesel advendil mõtleme ka Jeesuse Kristuse sünnile. Meenutame, kuidas ta sündis vaesesse perre ja kuidas ta tuli maailma, et päästa meid. Me täname Jumalat selle eest, et ta on meile andnud oma Poja.
Esimesel advendil alustame ettevalmistusi jõuludeks. Kaunistame oma kodud, küpsetame maitsvaid küpsetisi ja paneme üles jõulupuu. Me valmistume tähistama seda püha aega koos oma pere ja sõpradega.
Esimesel advendil on aeg rõõmustada ja loota. See on aeg valmistada ette oma südameid Jeesuse Kristuse sünni vastuvõtmiseks.
* Täna süüta esimene valge advendiküünal.
* Kontrolli suitsuandurit ja tulekustutit. Jõul tuleb.
* Kui tunned lähenevat tarbimishullust, jäta rahakott koju.