„Kuna vee kvaliteet linnas on päris hea, siis soovib Tallinna vesi vastutustundliku ettevõttena promoda kraanivee joomist,“ ütles OÜ Watercom juhatuse esimees ja tootmisdirektor Reigo Marosov. „Üha rohkem on inimesed ka spordiklubides ja muidu liikumisharrastusega tegeledes võtnud kasutusele korduvkasutatavad joogipudelid, mida meelsasti kvaliteetse kraaniveega täidetakse.“
Inimeste liikumisharjumus on Marosovi sõnul kasvuteel ja Tallinnasse rajatakse pidevalt juurde terviseradasid ja kergliiklusteid.
„Seetõttu on tekkinud selline suurem vajadus avalik veekraanide järele ja olgem ausad – mujal Euroopa suurlinnades on see üsna tavapärane praktika,“ nentis Marosov, kelle sõnul on seetõttu selle projektiga tegelikult hakatud tegelema juba mõned aastad tagasi ning suuremate tänavate ja torustike rekonstrueerimise käigus on rajatud ka avalikke joogiveevõtupunkte.
Linlaste elustiil on muutumas tervislikumaks ja säästlikumaks
Tänavune ülimalt palav suvi tõi teema taas teravalt fookusesse ning selle tulemusena võeti vastu otsus, et tänavu sügiseks rajatakse Tallinnasse 12 avalikku joogiveepunkti, millest Tallinna linn finantseerib kaheksa punkti rajamist ning AS Tallinna Vesi rajab omalt poolt veel neli veepunkti.
„Veevõtupunktid rajatakse peamiselt kas kergliiklusteede või terviseradade lähedusse. Näiteks Järvevana teele ja Stroomi rannahoone juurde, kust algab Rocca al Maresse viiv kergliiklustee. Lisaks paigaldatakse joogiveepunktid rahvarohketesse kohtadesse, kus on palju liikumist – näiteks Russalka juurde rajatakse ja Falgi parki ning Balti jaama lähistele ja Reidi tee algusesse,“ loetles Marosov.
Kraanid suletakse talvehooajal ajutiselt, et vältida külmumisest tulenevaid probleeme. Ka sellepärast ei pea muretsema, et mõni hooletum kasutaja kraani jooksma jätab ja seeläbi tarbetult vett raiskab – kraanide sulgursüsteem on selline, et kraan sulgub pärast kasutamist automaatselt ning vesi kogemata voolama jääda ei saa.
Kraanivee eelistamine aitab jäätmeid vähendada
“Eelistades pudeliveele kraanivett, saab vähendada jäätmete tekkimist. Ühe kuupmeetri kraanivee pakkumisega on võimalik hoida ära 2000 plast- või klaaspudeli tootmine, transport ja käitlemine, sest kuupmeetri vee pakendamine võtab nii palju pudeleid,” ütles abilinnapea Kalle Klandorf. “Kui poole liitri kraanivee hind jääb alla ühe sendi, siis ka pudeli kõige odavama joogivee hind ületab seda vähemalt 50-kordselt.”
Kraanivesi on Klandorfi sõnul pudeliveest 10–90 korda ressursisäästlikum sõltuvalt transpordikulust ehk sellest, kui kaugelt vett transporditakse. Pudelivee kaugemalt toomine kulutab loodusvarasid märkimisväärselt rohkem. Ka pudeli ümbertöötlemine nõuab märkimisväärselt ressurssi: tühje pudeleid tuleb taas transportida ja edasi käidelda – sorteerida, purustada ja veel kord transportida.
Plastpudel, mis ei jõua ringlusse, laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50–80 aastaga ja maa sisse maetuna 500–1000 aastaga, kuna bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali – polüetüleeni. “Ühe klaaspudeli ümbertöötlemisel säästetud energia arvel võiks näiteks 100-vatine elektripirn põleda neli tundi või saab keeta kaks-kolm tassi teed,” selgitas Klandorf.
“Ka uuringud ja pimetestid on näidanud, et kraanivee ja pudelivee maitseerisus ei ole oluline argument. Pudelivee kvaliteet sõltub sageli hoiustamistingimustest. Vale hoiustamise korral võivad plastpudelist vette lahustuda plastifikaatorid ja hormoonsüsteemi mõjutavad kemikaalid, mis kahjustavad inimeste tervist,” lisas ta.
Lihtne ja võrdlemisi soodne projekt tasub end kindlasti ära
„Tegelikult ainuke asi, mis kraanide rajamise juures ehitajale väljakutseid esitab, on see, et inimesed liiguvad praegu ka seal suurte hulkadena, aga linnas ehitamine ongi selline, et sellega alati peab arvestama. Ehitustehniliselt siin midagi ülikeerulist ei ole,“ märkis Reigo Marosov.
„Magistraaltorustikud, kust vesi tuleb, on ikkagi üldjuhul sinna juba eelnevalt rajatud. Ja nüüd on selles osas ka mõistlikult kõik läbi kaalutud, et torustikud on juba olemas ja vaadatakse just seda, kus inimesed liiguvad ja kus võiks vajadus kraanide järele suurem olla.“
Kraanide rajamine käib juba täie hooga ning neli esimest kraani on juba paigaldatud. Septembri lõpuks peaksid kõik kraanid olema kasutusvalmis ja kuni külmaperioodi alguseni kõigile soovijatele värskendavat vett pakkuma. Linlastele jaoks puhta joogivee kättesaadavuse parandamine ei eelda linnalt ka üle jõu käivaid investeeringuid.
„Kogu projekti maksumus jääb tublisti alla 100 000 euro, nii, et tegu ei ole meeletult kalli lõbuga. See investeering tasub ennast kindlasti ära,“ oli Marosov kindel.
