Esmakordselt näeb Tallinna loomaaias üht maailma aeglaseimat imetajat kaksvarvas-laisik unaud. Sooja ja niisket vihmametsakeskkonda vajav loom, kelle tihedas ja pikas karvastikus elav vetikas muudab karva rohekaks ja aitab laisikul lehestikus paremini peituda, paigutati elama keskkonnahariduskeskuse fuajees asuvasse valgetups-marmosettide ekspositsiooni. Mõlemat liiki võib looduses kohata Lõuna-Ameerika vihmametsas kõrgel puuvõrades.
Schönbrunni loomaaias 3. juunil 2021 sündinud ja esialgu veel nimetu emane kaksvarvas-laisik vajab oma uue elupaiga ja naabritega kohanemiseks veidi aega. Praegu meeldib talle lesida vanadest tuletõrjevoolikutest meisterdatud madalas kiiges kõrgel lae all. Ta on heasüdamlik, kuid kui on vaja end kinnivõtmise eest kaitsta, siis sisiseb ta ähvardavalt ja vehib oma pikkade jäsemete ja teravate kõverate küünistega.
Laisikud on taimtoidulised. Nad söövad puulehti ja võrseid ning õisi ja vilju, aga võivad juhtumisi nahka pista ka putukavastseid või isegi väiksemaid närilisi. Meie laisikule maitsevad noored pehmed vaarikalehed, ka vahtra- ja pärnalehed, eriti muidugi pärnaõied. Ta sööb veel lehtsalatit, kurgi-, porgandi- ja paprikaviile ning hernekaunu. Marjadest armastab ta väga mustikat, kuid vaarikas ja eriti maasikas ei maitse talle kohe üldse. Lisaks saab ta keedetud pruuni riisi, keedumuna ja mineraalaineid.
Üha suurematesse parvedesse kogunevad kuldnokad lendavad sädinal loomaaias ringi. Elevandiemandate aedikus toimetab aeg-ajalt nurmkanade parv. Pääsukesed jahivad hoolega putukaid, musträsta nokk on ussikestest pungil.
Kõrgel kuuseladvas pesitseva pöialpoisi pojad on juba pesast väljunud, kuid hoiavad veel kokku. Kesknädala õhtupoolikul said tähelepanelikud loomaaiakülalised jälgida kuuseoksal tihedalt üksteise kõrval istuvat kuut sidistavat sulepalli ja nende vanemaid, kes oma näljaste järglaste nokkasid putukatega täitsid.
Avalikult muruplatsil maiustanud halljänes tardus kõrvad lidus paigale lootuses, et mööduja temast välja ei tee. Lasi seejärel endaga võsa vahel veidi peitust mängida, enne kui otsustavalt minema silkas.
Miilupullid künnavad sarvedega mudas, viskavad pori seljale, mörisevad ja ajavad üksteist taga – miilude pulmaaeg on täies hoos.
Soliidses eas 18-aastase amuuri leopardi Darla aedikusse paigaldati kaldtee, mis kergendab kuudi katusele ja sealt alla ronimist. Nüüd on loomal õhtuti mugav loojuva päikese kiirtesse peesitama pääseda.
Jaapani makaakide peregrupp, kus asjatab hulk pisikesi põngerjaid, sai õueaedikusse juurde ühe uue ronimisaluse. Vaaridele paigaldati ronimisalus siseruumi.
Gaur Agata, kellele avati pääs tema tavapäraste aedikute kõrval asuvatesse aedikutesse, näitas end üle hulga aja rahvale päris pikalt.
Osavad kaljuronijad ja puudel turnijad mokod nosivad hea meelega ka hobukastani lehti.
Juulikuu laupäeviti ja augusti esimesel laupäeval kell 10–14 on läänevärava lähistel Päästeameti infotelk ja päästeauto koos meeskonnaga. Tutvustatakse ohutut käitumist tule- ja veeõnnetuste ning muude hädaolukordade korral.
