Tallinna linnavõim otsustas eirata terviseamet ettepanekut saata viie linnaosa koolid täies ulatuses koduõppele ning seda otsust toetas vastava järelepärimise peale ka haridus- ja teadusministeerium.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul tekitas möödunud nädala lõpus palju tähelepanu terviseameti kiri omavalitsustele, milles anti luba vajadusel saata koole distantsõppele. Tallinna osas puudutas see ettepanek kõiki linnaosi, välja arvatud Piritat, Nõmmet ja Kristiinet.
“Kiri tekitas palju küsimusi, kuna seal oli ebaloogilisi ja küsitavaid kohti päris palju,” ütles abilinnapea, lisades, et terviseamet pakkus viie linnaosa koolide täies ulatuses koduõppele saatmise alates 14. veebruarit kaheks nädalaks. Kuna 28. veebruarist algab koolivaheaeg, oleks see tähendanud, et suur osa pealinna õpilasi oleksid olnud koolist eemal kolm nädalat.
“Selles kirjas tunnistas terviseamet, et ei valda piisavalt palju infot, mis tegelikult pealinna munitsipaalkoolides koroona osas on. See tekitaski küsimuse, et kui ametil neid andmeid ei ole, siis kust selline ettepanek tuleb,” ütles Belobrovtsev.
Tema sõnul oli terviseameti kirjas ka teisi ebaloogilisi kohti, näiteks ühe linnaosa kohta oli väide, et seal on nakatumiste arv hakanud alla minema, kuid vaatamata sellel oli ka see linnaosa selles nimekirjas, kus pandi ette õpilased koduõppele saata.
Kui varasemal on Tallinna linnavõim kiitnud distantsõppele saatmist, kui tõhusat meedet koroonaviiruse leviku pidurdamisel, siis seekord leidis linn Belobrovtsevi sõnul, et terviseamet on oma ettepanekuga lootusetult hiljaks jäänud. “Ehk teisisõnu on meie tublid koolijuhid juba aasta algusest vaadelnud olukorda oma koolides ja on juba saatnud osalisele distantsõppele õpilasi ja klasse. Ja nii mõnigi kool on juba tervikuna distantsõppel olnud ja juba ka tagasi tulnud,” ütles Belobrovtsev.
Koolijuhid soovivad lähtuda hetkeolukorrast
Tema sõnul on linnavõimul hea info selle kohta, mis pealinna koolides toimub, ning olukord paraneb juba teist nädalat järest. “Õpetajate seas on need numbrid veel päris kõrged, kuid koolijuhid saavad sellega hakkama,” ütles Blobrovtsev.
Teisipäeval pidas linnavõim koolijuhtidega nõu, et kuidas edasi minna ning Belobrovtsevi sõnul absoluutselt kõik koolijuhid, kes sõna võtsid, leidsid, et mõistlik on mitte kõiki koole koduõppele saata, nagu terviseamet ette pani, vaid jätkata senist praktikat. “Ehk koolid ise otsustavad, keda saata distantsõppele, lähtuvalt hetkeolukorrast,” ütles Belobrovtsev, lisades, et linnavõim oli sellega nõus.
Kui Tallinn küsis olukorra kohta teavet ka haridus- ja teadusministeeriumist, siis ministeerium põhimõtteliselt toetas linna praegust seisukohta. “Edasised otsused tulevad aga juba pärast koolivaheaega,” lisas abilinnapea. “Koolivaheajal vaatame olukorra uuesti üle ning seejärel konsulteerime koolijuhtidega, kuidas edasi liikuda.”
Sõnumid peavad olema selged ja mõistetavad
Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et distantsõpe on vajalik meede pandeemia olukorras. “Aga kui seda kehtestada, siis tuleb seda teha süsteemselt ja ennetavalt – nii, nagu me seda tegime aasta lõpus. Sellega hoidsime ära ka hullemad tagajärjed,” märkis ta. “Nüüd peab tõdema, et see meie lähenemine ei leidnud haridus- ja teadusministeeriumi toetust ega ka suuremas plaanis avalikkuse toetust, rääkimata sellest, et see tekitas ka kohtuvaidluse.”
“Omavalitsus ja koolid soovivad kaitsta enda õigust vajadusel valida õppeviisi, sealhulgas ka distantsõpet,” sõnas Kõlvart. “Seega loomulikult me läheme kohtumenetlusega lõpuni, vajadusel kuni riigikohtuni välja.”
Linnapea ütles, et linn ootab riigi poolt kindlat ja ühest sõnumit. “Ootame, et riiklikud institutsioonid koostaks ja kooskõlastataks omavahel sõnumi, et ei tekiks olukorda, kus üks riiklik institutsioon annab ühe sõnumi, teine teise sõnumi,” lausus ta. “Me soovime, et sõnumid oleksid selged. Sellises olukorras on väga raske midagi otsustada, kui me ei saa aru, mida meie poolt oodatakse. Samas me jätkuvalt arvame, et omavalitsusel peab olema õigus otsustada ka iseseisvalt ja seda oleme teinud aasta algusest.”
