Reformerakonna ministrid otsustasid juunikuus valitsuskabinetis, et Eesti loobub Tallinna Haigla jaoks ettenähtud Euroopa Liidu rahast. Kuigi Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on tunnistanud, et linn üksi ei suuda haiglat ehitada, siis projekteerimisest loobutud pole ning lähiaastatel on selleks kavandatud üle 20 miljoni euro.
Euroopa Liidu taasterahastust pidi Tallinna Haigla ehituseks tulema 280 miljonit eurot. Kui esialgu arvestati haigla ehituse maksumuseks 400 miljonit eurot, siis nüüd ei oska ilmselt keegi öelda, kui palju pärast kiiret ehitushindade kallinemist haigla rajamisele kulub. Kui põhiküsimus on rahastajate leidmises, siis praegune abilinnapea ning endine töö- ja terviseminister Tanel Kiik on kindel, et kevadel, pärast riigikogu valimisi kokkupandav uus valitsus annab raha ka Tallinna haiglale.
“Kui riik räägib, et eelarveliselt pole Tallinna Haiglat toetada võimalik, siis on see jama jutt. Riik on pea iga aasta teinud eelarve, mis on pea miljardi euroga miinuses. Tallinna haigla jaoks taotleme riigilt mitme aasta peale kokku 300-400 miljonit, sama aja jooksul kasvatab riik puudujääki üle kümme korda rohkem ja need miljardid me ometigi leiame,” rääkis Kiik.
Praegune töö- ja terviseminister Peep Peterson tunnistas, et järgmise aasta riigieelarvest Tallinna haiglale raha ei anta. Petersoni sõnul ei leidnud Tallinna haigla rahastamine eelarvekõnelustel valitsuses toetust, sest projekti osas valitseb ebaselgus. Minister on nüüd teinud sotsiaalministeeriumi kantslerile Maarjo Mändmaale ülesandeks leida lähikuude jooksul rahastamismudel.
“Ma loodan näha ettepanekuid hiljemalt veebruaris-märtsis. Kas see ka õnnestub, seda ma ei julge kinnitada,” ütles Peterson.
Tallinna Haigla ehituse ettevalmistamist veab linna sihtasutus Tallinna Haigla Arendus, mille juht Sven Kruup on kindel et haigla projekteerimistöid jätkatakse ning selleks kulub 21 miljonit eurot.
“Praegu hakkab meil valmima eelprojekt ja 2024. aasta keskpaigaks saame valmis põhiprojekti. Siis on võimalik korraldada ehitushange,” rääkis Kruup.
Kruup rõhutas, et Euroopa Komisjoni dokumentides figureerib kõikjal Tallinna Haigla ehitusraha eraldamine edasi. “Tallinna haigla vajadus on pikaajaline probleem, see ei ole ühe valmistsükli küsimus, vaid vaadata tuleb 50 aastat ettepoole,” rõhutas ta.
Aga kas pole liiga suur risk teha valmis ülimahukas ja kallis projekt, mis maksab mitukümmend miljonit eurot ja siis jääda lootma, et raha leitakse?
Kruup vastas, et valitsus peab haiglat rahastama vähemalt poole ulatuses, sest pooled patsiendid tulevad väljastpoolt Tallinna linna. Ja olemasolevatesse hoonetesse renoveerimisraha matmine ei aita tema väitel luua uut kvaliteeti. Kruup ütles, et sihtasutus on valmis ehituse lõpule viima aastaks 2028 ja haigla võiks sisse kolida 2029. aastal. Aga rahastamisotsus on endiselt täiesti lahtine.
Err.ee
