Täiendus kell 11.51
Anna Levandi pöördumine
„Hea spordirahvas, hea iluuisutamise kogukond, kallid sõbrad!
Täna on Pealtnägijas minu elu kõige raskem intervjuu. Kallid õpilased, kui ma olen treeneritööd tehes mõjunud liiga karmina või hullem veel – olete pidanud minu sõnu pahatahtlikkuseks, siis mul on selle pärast väga kahju. Kogu südamest. Ma ei ole kunagi teist kellelegi halba soovinud.
Praegu toimuv on minu jaoks väga suur šokk. Mõned minu endised õpilased ja lapsevanemad on minu vastu esitanud igasuguseid süüdistusi. Olin kuni praeguseni uskunud meie koostöö ajal öeldud häid sõnu, jagatud tunnustust, koostööd kiitvaid postitusi ja tundnud rõõmu saavutustest ja minuga jagatud tänust.
Ma armastan oma tööd. Ma armastan iluuisutamist ja kõiki oma õpilasi, nii neid, kes täna jääl, kui ka neid, kes on minuga koos jääl olnud.
Olen teinud ja teen sportlaste heaks kõik endast oleneva. Sellel teel tuleb ette ka emotsioone, sest olen otsekohene ja aus, kuid mitte iialgi pahatahtlik. Ma ei ole kunagi kellelegi tahtnud haiget teha. Ma ei ole veatu, aga suurem osa süüdistustest on lihtsalt laim – seetõttu ma ei hakka neid siin ükshaaval ümber lükkama. Olen käinud uisuliidu juhatuses, et ümber lükata valed ning selgitada tippsportlase treeningprotsessi.
Tippsport on inimvõimete piire kompav pingutus, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt erakordselt raske. Tiimis, kuhu kuuluvad sportlane, treener ja lapsevanem, tekib mõnikord erimeelsusi. Neist saadakse üle, sest kõik liiguvad koos kokkulepitud eesmärkide suunas.
Olen olemuselt kirglik ja saavutustele orienteeritud ning kindlasti ka väga emotsionaalne. Kui ette on võetud selge siht tippu, siis ei saa leppida keskpärasusega. Teekond spordimaailma tippu ei saa olla nagu kerge piruett kesklinna uisupargis. See on meeletu töö ja eneseohverdamine, millega käivad paraku kaasas kannatused, tagasilöögid, higi, valu ja pisarad. Ohverdama on pidanud seejuures kõik – sportlased, treenerid, meie perekonnad ja lähedased.
Mõnikord tuleb pingutusest, väsimusest või emotsioonidest tulenevalt ette ka vigu. Palun siiralt vabandust kõigi haavumiste ja solvumiste pärast, mida keegi minuga seostab ning püüan neist vigadest õppida.
Lõpetuseks lisan siia ühe kirja, mida olen pidanud enda jaoks kalliks. Selle kirja saatis mulle kaks aastat tagasi Eva-Lotta, kui ta oli otsustanud jätkata treeninguid Hollandis. Meie teed läksid lahku sõbralikult, üksteist toetades. Praegu toimuv ei mahu mulle pähe.“
Sellele lisas postituse Anna Levandi abikaasa, kahevõistluse olümpiapronks Allar Levandi. Endise spordikuulsuse pöördumine algab sõnadega: „On kurb ja abitu vaadata, kuidas toimub ühepoolne tühistamine. Teil pole ei häbi ega südametunnistust.“
ANNA
Eesti Antidopingu ja Spordieetika (EADSE) sihtasutusse on saabunud avaldused, milles endised õpilased ja lapsevanemad süüdistavad tuntud iluuisutreenerit Anna Levandit vaimses ja füüsilises väärkohtlemises.
Levandi, kes omab eliittreeneri kategooriat, tunnistas, et pole treenerina täiuslik, kuid nimetas suuremat osa süüdistustest laimavateks ja absurdseteks.
EADSE ei avalda kaebuste üksikasju ega kaebajate nimesid, kuid kinnitas, et süüdistused on esitatud kõrgeima treenerikutse omava Levandi vastu. EADSE edastas info Eesti Uisuliidule, mille vastus oli, et juhatuse otsusega on kaebus menetlusse võetud, kuid otsustati, et selle lahendamise jätavad nad uisuliidu juhatuse kanda.
“Kaebuse lahendamiseks oleme moodustanud komisjoni, et ära kuulata kõik asjassepuutuvad isikud,” kirjutas uisuliidu president Maire Arm ERR-ile. “Seega oleks praegu ennatlik rääkida kaebuse menetluse tulemustest, kuid töötame uisuliidus selle nimel, et võimalikult peatselt selgust tuua.”
Esimene kirjalik kaebus Levandi vastu saabus EADSE-le vahetult enne jõule. “Pärast seda saabus veel pöördumisi.
Kuid selliseid vihjeid ja signaale olime varemgi kuulnud,” ütles EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe ERR-ile, kinnitades samas, et neile edastatud teabe kohaselt soovib uisuliit seda küsimust lahendada oma organisatsiooni raames: “See on spordialaliidu otsus ja siin ei ole midagi erakorralist.”
“Probleem seisneb ikkagi eliittreeneri võimalikus väärkohtlevas käitumises. Meie seisukoht on, et nii palju kui me nüüd teame ja oleme selles osalenud, näeme probleemi selles, kuidas üks treener võib olla käitunud vääralt,” lisas Vallimäe.
“See on tõsine, sest etteheide on suunatud väga kõrgelt hinnatud, austusväärsele treenerile. Sellised süüdistused ei tule meile üllatusena, kuid neid konflikte on olnud ka nooremate või vähem kogenud treeneritega. Oluline on aga see, kuidas käitub erakordselt kogenud treener ning millised on need võimalikud juhtumid, mis tema käitumist kirjeldavad.”
“Pigem on see hindamine käitumismustrist, kui üksikjuhtumitest. Oluline on, kas treeneri käitumine vastab eetikakoodeksile,” selgitas Vallimäe.
Levandi on andnud oma esialgsed selgitused uisuliidu juhatusele suuliselt ning edastanud lisaks kirjaliku kommentaari, mida ta jagas ka “Pealtnägijaga”. “Olen kirglik ja saavutustele orienteeritud ning kindlasti ka väga emotsionaalne.
Kui olen oma treeneritööd tehes olnud liiga range või kui keegi on tundnud ebaõiglust või halvemal juhul pidanud minu sõnu pahatahtlikuks, siis tunnen sellepärast sügavat kahetsust,” kirjutas Levandi.
“Tippsport on inimvõimete piire kompav pingutus, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt väga raske. Mõnikord võivad selles saavutusele pühendunud meeskonnas tekkida erimeelsused sportlase, treeneri ja lapsevanema vahel.
Mõnikord võivad pingutusest, väsimusest või emotsioonidest tulenevalt tekkida eksimused. Palun siiralt vabandust kõigi nende pärast, kes võivad end minu tõttu haavatuna tunda, ning püüan õppida nendest vigadest.”
