08.09 – “Kokku on ühes kasvuhoones 23 000 taime. Euroopa Liidus lubatud preparaati Plenum 25 WG kasutas agronoom katsetamiseks ainult 80 taime peal, et testida lõputõrje efektiivsust. Nende 80 taime saak oleks pidanud minema utiliseerimisele, kuid inimliku eksimuse tõttu jõudsid poelettidele need sadakond kurki, millest PTA võttis 30. märtsil proovi,” selgitas Grüne Fee Eesti juhatuse liige Raivo Külasepp juhtunut.
Kurgikasvataja Grüne Fee Eesti vabandab kõikide tarbijate ees ja kinnitab, et Luunja kurkide kasvatamisel kasutati Eestis keelatud aineid inimliku eksituse tõttu, vahendab BNS.
Teisipäeval teatas põllumajandus- ja toiduamet (PTA), et tunnistas kehtetuks AS Grüne Fee Eesti agronoomi taimekaitsetunnistuse, sest leidis Luunja kurkidest keelatud taimekaitsevahendi jääke.
Ettevõtte juht lisas, et taimekaitsevahend Plenum 25 WG, mida agronoom katsetas tootmisest välja mineval 80 taimel viimase tõrje tegemiseks, jõudis ettevõttesse Soomest. “Mõistame, et tegemist on Eestis kasutusluba mitteomava preparaadiga, ning tunnistame agronoomi eksimust. Selle kohta, miks jõudis nimetatud preparaat meieni, alustasime sisejuurdlust, et edaspidi vältida selliseid olukordi,” rõhutas ta.
Samas märkis Külasepp, et PTA tuvastatud taimekaitsevahend on Euroopa Liidus lubatud ning aine sisaldus üksikutes poodi jõudnud kurkides oli inimesele ja ümbritsevale keskkonnale ohutu. Seda kinnitasid ka PTA proovide tulemused. Ettevõtte juht lubas, et Grüne Fee Eesti lähtub oma tegevuses Eesti riigi seadustest ja jälgib edaspidi veelgi rangemalt kõikide taimekaitsevahendite vastavust kehtivatele nõuetele.
“Vabandame siiralt inimliku eksimuse tõttu tekkinud olukorra pärast ja kinnitame, et kõik poelettidele jõudnud kurgid on AS Grüne Fee Eestis kasvatatud jätkuvalt bioloogilise tõrje abil ning on puhtad ja naturaalsed,” ütles Külasepp.
Ta lisas, et tegemist on suurema usalduskriisiga, kuid seda enam pingutab ettevõte selle nimel, et selliseid olukordi enam ei korduks ja karmistab protseduurireegleid veelgi.
Grüne Fee Eesti juhatuse liige selgitas veel, et ettevõtte kurgitaimi vahetatakse kolm korda aastas. Iga taime eluea lõpul, pärast viimase saagi koristamist aga kasutatakse täiendavat tõrjet, et nelja kuu jooksul taimi ümbritsevasse keskkonda kogunenud kahjurid lõplikult hävitada. Lõputõrje tegemisel kasutatakse ettevõtte juhi kinnitusel Eestis lubatud taimekaitsevahendeid.
“Pärast viimast tõrjet taim utiliseeritakse, ruum õhutatakse, lastakse seitse päeva tühjalt seista ja alles siis tuuakse sisse uued kurgitaimed ning alustatakse uue saagi kasvatamise ja biotõrjega kuni järgmiste taimede vahetuseni,” selgitas Külasepp.
AS Grüne Fee Eesti kasutab kurgi kasvatamisel ainult keskkonnasäästlikke meetodeid. See tähendab, et taimekahjureid hävitavad kurgitaimede vahel elavad kasulikud röövputukad.
PTA ütles kolmapäeval BNS-ile, et nii Grüne Fee Eesti kui ka ettevõtte agronoom jäävad edaspidi järelevalve teravdatud tähelepanu alla.
Taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistamine tähendab sisuliselt seda, et Grüne Fee Eesti agronoom ei tohi oma majandus- või kutsetegevuses tegeleda taimekaitsevahenditega, neid osta, neid kasutada või nende kasutamise üle otsustada.
PTA taimetervise ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind ütles, et kui ettevõtte agronoomil on soov edaspidi tegeleda taimekaitsevahenditega, on tal võimalik taotleda uus taimekaitsetunnistus, läbides taimekaitsevahendite kasutamise aluskoolitus. Ajalisi piiranguid tunnistuse taotlemiseks ei ole.
PTA tuletab taimekaitsevahendite soetamisel meelde, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Registrisse kandmisel on hinnatud vahendi ohutust inimesele ja keskkonnale. Kuna naaberriikides on keskkonnatingimused erinevad, ei tohi seal müüdavaid taimekaitsevahendeid Eesti tingimustes kasutada.
PTA tunnistas ettevõttes AS Grüne Fee Eesti taimekaitsetunnistuse kehtetuks
Sel aastal leiti Grüne Fee ehk Luunja kurkidest Eestis keelatud taimekaitsevahendi jääke. Kõiki asjaolusid arvestades pidas PTA vajalikuks antud juhtumi puhul tunnistada ASi Grüne Fee Eesti agronoomi
taimekaitsetunnistus kehtetuks.
30. märtsil võttis PTA ametnik jaemüügis Luunja kurgist proovi. Labor tuvastas proovist pümetrosiini jäägi 0,016 mg/kg ning lisaks jäljed imidaklopriidi (Confidor WG 70) ja penkonasooli (Topas 100 EC) kasutamisest. Leitud jäägid olid tasemel, mis ei ohustanud inimeste tervist ega keskkonda.
Proovis tuvastatud toimeaine äratas kahtlust, et kasutatud on taimekaitsevahendeid, mis ei ole Eestis turule lubatud. „Järelevalve käigus tuvastasime, et AS Grüne Fee Eesti oli kasutanud vahendit Plenum 25 WG, mis oli ettevõtte esindaja selgituse kohaselt toodud neile proovimiseks ja katsetamiseks Soomest,“ selgitab Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind. „Ka Eestis oli turule lubatud pümetrosiini sisaldavaid vahendeid, kuid Eestis registreeritud preparaati Plenum oli lubatud kasutada vaid rapsil ja rüpsil ning seda võis Eestis kasutada kuni 30. jaanuarini 2020,“ jätkab ta ning möönab, et kasvuhoone kurgil kasutamine oli seega lubamatu.
Järelevalve käigus selgus, et ka preparaat Confidor WG 70 pärines Soomest ning seda poleks tohtinud sellisel kujul Eestisse tuua ega kasutada. „Eestis on registreeritud preparaat Confidor, mida on lubatud kasutada ka kasvuhoone kurgil ja seda oleks võinud ettevõte ka teha,“ sõnab Lind.
ASi Grüne Fee Eesti agronoomi selgituste järgi soovis ta katsetada eespool nimetatud toodete mõju kasvuhoonetes kasutatavale biotõrjele ning kemikaali mõju kahjurputukatele, kes kogunevad noorematele lehtedele ladvaosal. Selline tegevus aga ei ole kooskõlas taimekaitsevahendite kasutamise nõuetega ning seetõttu tuli kehtetuks tunnistada agronoomi taimekaitsetunnistus, mis annab õiguse taimekitsetöid teha.
„Keelatud taimekaitsevahendite kasutamine on tarbijate suhtes usalduse kuritarvitamine, eriti veel puhkudel, kui tegemist on ettevõttega, kes teavitab oma kanalites, et putukatõrjet tehakse bioloogiliselt ja keemiavabalt,“ kommenteerib Lind.
PTA tuletab taimekaitsevahendite soetamisel meelde, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Register on leitav siit. Registrisse kandmisel on hinnatud
vahendi ohutust inimesele ja keskkonnale. Kuna keskkonnatingimused on meie naaberriikides erinevad, ei tohi seal müüdavaid taimekaitsevahendeid Eesti tingimustes kasutada.
