Järgmisel 2 aastal tõuseb alkoholiaktsiis 5 protsenti aastas. Alkoholiaktsiisi tõsteti viimati 2018. aastal. Kuna palgad on vahepeal tempokalt kasvanud, on kasvanud ka alkoholi kättesaadavus. Aktsiisitõusu mõjul kasvab mõnevõrra aktsiisitulu, kuid ei suurene alkoholi kättesaadavus. Aktsiisitõusu tulemusena 2024. aastal tuleb veinilt maksta rohkem aktsiisi 5 senti, õllelt ja siidrilt 1 sent ning viinalt 19 senti. Mõõdukas tempos aktsiisitõus ei suurenda rahandusministeeriumi hinnangul piirikaubanduse kasvu riski.
Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi on tõstetud viimastel aastatel 5 protsenti aastas ja samasuguse tõususammuga jätkatakse järgneval kolmel aastal. Tubakavedelike aktsiisi tõstetakse samuti 5 protsenti aastas järgmise kolme aasta jooksul.
Hasartmängumaksuseadusega tõstetakse erinevate mänguliikide maksumäärasid. Kaughasartmängu ja toto kehtivat 5-protsendilist maksumäära tõstetakse kahes etapis. 2024. aastal tõstetakse maksumäär 6 protsendile ja 2026. aastal 7 protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär tõstetakse 2024. aastast 18 protsendilt 22le.
7.04.2023 Lahkuva valitsuse rahandusminister Annely Akkermann ütles “Esimeses stuudios”, et kõige valutum oleks tõsta tubaka- ja alkoholiaktsiisi, sest need aktsiisid on inflatsioonieelsest ajast.
“Koalitsioonilepingu sisu lihvimine on lõppenud ja vaadatakse, mis positsioonid jäävad erakondadele ja siis erakondade sees otsustatakse, kes need positsioonid täidavad,” ütles Akkermann.
Akkermann ise ei osalenud koalitsiooniläbirääkimistel. Ta ei tea ka, kas ta jätkab rahandusministrina. “Reformierakonnal on mitu väga head rahandusministrikandidaati: Mart Võrklaev, Andres Sutt, Aivar Sõerd ja Maris Lauri. See sõltub ka teistest positsioonidest, millist tööd on peaministril vaja kellelegi anda,” ütles Akkermann.
Üks vaidlusküsimustest läbirääkimistel oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek alampalga sidumisest mediaanpalgaga. Vaieldi ka maksude liigutamise üle, sõnas minister.
“Ma ei näe matemaatiliselt, et miinimumpalk saaks olla 60 protsenti mediaanpalgast, see tähendaks, et medõed ja koristajad saaksid peaaegu sama palka. Samuti missuguse mediaani järgi 60 protsenti kehtestatakse – Tallinna või Põlva,” sõnas Akkermann. Ta loodab, et see ettepanek leppese ei jõudnud.
Maastrichti kriteerium, mis on kolm protsenti riigieelarve defitsiiti 2024. aastal, on täitmiseks väga keeruline ülesanne. “Eelarvedefitsiit hakkas tekkima inflatsioonist ja energiahindadest, Covidi kulud, mitu halba asja kattus ka. Peretoetuste tõus tehti ära Keskerakonna survel ja Reformierakond leppis kokku fraktsioonis, et uutele püsikuludele leitakse edaspidi püsitulud. Praegused läbirääkimised sellele keskendusidki viimasel nädalal,” ütles Akkermann.
“Hea uudis on, et majanduskeskkond taastub. Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid näevad väikest tõusu,” lisas Akkermann.
Riigil on puudu miljard eurot. “2022. aasta septembris esitatud riigieelarves oli näha, et miljard on defitsiiti ja võetakse laenu ja peale valimisi hakatakse otsima püsitulusid. Kes on riigieelarve kujunemist jälginud, selle pole eelarvepuudujääk uudis,” sõnas minister. “Meie erakond teadis enne valimisi, et uusi rahalisi lubadusi ei saa anda,” lisas Akkermann.
2023. aasta eelarves tekkis kulude kasv, sest raha anti juurde enne, kui tõsteti peale püsikulud. “Hea asi, kust saab edasi minna, et kui eelmisel aastal oli maksukoormus SKP-st 33,5 protsenti, nüüd soodustustega ta langeb 32-ni, mis on EL madalam. Kui me ühest kohast makse vähendame, siis peame otsustama, kuidas me senise olukorra taastame. Missuguseid makse ja milliste määradega tõstame,” ütles Akkermann.
Kõige valutum oleks tõsta tubaka ja alkoholiaktsiise, need aktsiisid on inflatsioonieelsest ajast, sõnas minister.
Akkermann ütles, et ta arvab, et miinimumpalk järgmisel aastal tõuseb, sest üldist palgatõusu ennustatakse kümme protsenti.
Eesti Energia juht Andrus Durejko on teistsugune mees kui endine juht Hando Sutter, ütles Akkermann. “Meil olid ka Sutteriga väga põnevad kohtumised, mis siis, et meil olid eriarvamused,” sõnas minister. “Mulle meeldib Eesti Energia.”
Valitsusel tekkisid Eesti Energiaga põhimõttelised lahkhelid Elektrilevi pinnalt, ütles Akkermann. “See on tavapärane, kui omaniku ja juhtkonna arvamused ettevõtte tuleviku osas lähevad lahku, peab lahkuma juhtkond,” sõnas Akkermann.
Err.ee
