Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaamet uurivad Olerexi võimalikku valeandmete esitamist
7. juunil tegid Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaameti ametnikud menetlustoiminguid, et selgitada välja, kas AS Olerex on esitanud Maksu- ja Tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest. Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud ja uurijad koguvad tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas, kelle korraldusel ja miks ettevõte valeandmeid esitas.
Vedelkütuse seaduse järgi on kütusemüüjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale müüdud fossiilsest kütusest vähemalt 7.5% on taastuvenergial põhinev kütus ehk biokütus. 2022. aasta suvel tuvastas Keskkonnaamet, et Olerexil ei ole tõenäoliselt võimalik kalendriaasta jooksul seda nõuet edukalt täita. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biokütuse nõude täitmise maht vaid ligi 1%.
2022. aasta 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastiks olnud Olerexi kütusest võttis Maksu- ja Tolliamet proovi. Proovi põhjal tuvastati, et tegemist on tavalise talvise diiselkütusega. Kaks nädalat hiljem esitas Olerex Maksu- ja Tolliametile andmed, et tankeriga toodi taastuvtoorainel põhinevat biokütust HVO, mis oleks taganud Olerexi biokütuse nõude täitmise 7.51% ulatuses.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kogutud tõendid viitavad, et Olerex on esitanud valeandmeid, kuid teo täpsemad asjaolud vajavad kriminaalmenetluses selgitamist. „Meil on alust arvata, et Olerex soovis näidata, et nad on aasta eelviimasel päeval saabunud kütusega täitnud biokütuse nõude, kuid kogutud tõendite põhjal on tekkinud kahtlus, et selle kohta on esitatud valeandmeid. Kui see osutub tõeseks, on tegemist kuriteoga. Kuna ettevõtet oli korduvalt hoiatatud, oli Olerex teadlik, et nõude täitmata jätmisel võib neid oodata kuni 10 miljoni euro suurune trahv. Valeandmete esitamise motiiv võis seega olla võimaliku trahvi vältimine, kuid kontrollime seda kriminaalmenetluses,“ ütles Raudsepp.
„Võimalikud keskkonnakuriteod väärivad tõsist tähelepanu, sest rikuvad meie kõigi ühist vara: head elukeskkonda. Selle pärast tuleb iga niisugust kahtlust põhjalikult kontrollida,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Biokütuse nõude eesmärk pole vähem ega rohkem kui kliimamuutuste leevendamine. Just suured ettevõtted, need, kes fossiilkütuste müügilt teenivad, võlgnevad ühiskonnale panuse keskkonnasõbralikumate lahenduste rakendamiseks. Selle kohustuse eiramine tuleks meie kõigi tuleviku elukvaliteedi arvelt ja oleks ebaõiglane nii konkurentide, tarbijate kui kogu ühiskonna suhtes,“ rõhutas Vakra.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et politsei jaoks on oluline ausa majanduskeskkonna ning kõigile turuosalistele võrdsete tingimuste tagamine. „Kui õhus on võimalus, et keegi on endale konkurentidega võrreldes ebaausal teel eelise saanud, on meie kohustus selliseid kahtlusi kontrollida. Ebaausate võtetega saavutatud konkurentsieelisest kaotavad vahetult teised turuosalised, kuid lõpuks jõuavad mõjud ka tarbijateni, kui seetõttu peaksid ausad kaupmehed turult lahkuma. Antud juhul – kuna biokütuse nõude on kehtestanud Euroopa Liit – võib selline rikkumine tuua kaasa ka sanktsioonid, mille kulud kanduksid päeva lõpuks kõigi maksumaksjateni,“ sõnas Laur.
Kriminaalmenetlust viivad läbi Keskkriminaalpolitsei ja Keskkonnaamet Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
TÄIENDUS: 9.06.23
See, et Olerex on biokütuse kasutamise kohustuse täitmata jätnud, on kestnud juba aastaid ning mullu ulatus seetõttu teiste kütuse hulgituru osaliste kahju vähemalt 100 miljoni euroni, ütles ERR-ile Terminal Oili juhatuse liige Raido Raudsepp.
See, et Olerex on biokütuse kohustuse täitmata jätnud ja toonud biokütuse sildi all sisse hoopis teisi kütuseid, pole teiste turuosaliste jaoks olnud saladus, see on kestnud aastaid ning sellest on teavitatud ka ametkondi, ütles Raudsepp.
“Meie jaoks on positiivne see, et tagasisidet võeti tõsiselt ametkondade poolt. Ma nimetaks seda isegi Eesti kütuseturu läbi aegade suurimaks pettuseks. Ei ole mingi kahtlust, et see nii on,” lausus ta.
Keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaameti teatasid neljapäeval, et nende ametnikud uurivad kriminaalmenetlusega, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, et vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest. Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud.
Raudsepa sõnul tuli pettus teiste turuosaliste jaoks välja Olerexi hulgimüügihindadest.
“Nad on konkurentsitult pakkunud väga pika perioodi jooksul parimat kütusehinda ja see vahe saab tulla suuremal-vähemal määral ainult biokütuse kohustuse täitmisest. See mõjutab turgu väga tugevalt juba väga pika perioodi jooksul,” lausus ta.
Hinnad hoiab Olerex Raudsepa sõnul all vaid hulgimüügis.
“Nad tankla hindu üritavad hoida võimalikult kõrgel ja (kütuse) omahind on (seetõttu) niivõrd palju soodsam, et marginaal, mida nad teenivad, on kolossaalne,” märkis ta.
Raudsepa sõnul tekitas Olerexi tegevus ainuüksi mullu kütuseturule kahju 100 miljonit eurot.
“Hulgiturul on kõik turuosalised, et oma (turu)positsiooni hoida, pidanud peale maksma, et Olerexiga konkureerida. See kahju, mis on turule tekitatud, on eelmisel aastal ümberarvutatuna 100 miljonit eurot,” lausus ta.
Raudsepp selgitas lahti, kuidas 100 miljonini jõuti: Eesti hulgituru maht on päevas on kolm miljonit liitrit. Olerexi kütuseliitri hind oli kümme senti odavam turuhinnast. “Kui me räägime, et see on 300 000 eurot päevas, mille võrra peab turg madalamalt kauplema, siis on see nädalas 2,1 miljonit ja 52 nädala (ehk aasta) jooksul teeb see üle 100 miljoni euro,” lausus ta.
Raudsepa sõnul olid ametkonnad teadlikud Olerexi tegevusest ning neljapäeval selgus, et ettevõttele on tehtud korduvalt hoiatusi. “Aga mulle isiklikult tundub, et hetkel on sellest liiga vähe,” märkis ta, lisades, et järelevalvet peaks biokütuste osas tõhustama.
Teised on ausad mängijad, kuid kütuseturg on kui Metsik Lääs
Raudsepa sõnul puudub tal info, et leegi peale Olerexi veel biokütuse kohustusest niimoodi kõrvale hiiliks.
“Isegi kui midagi on kuskil, siis see ei kajastu turuhindades ega keegi tule võtma täiendavat turumahtu mingi eelisega. Ülejäänud turuosaliste hinnatasemed on suhteliselt ühes kohas. Mis peegeldabki õiglast turuhinda. Aga üks turuosaline on suurusjärgu võrra odavam juba aastaid. Tegelikult on see olnud kütuseturu jaoks väga keeruline olukord viimastel aastatel. Fassaad tundub ilus, aga tegelikult on see olnud Metsik Lääs,” lausus Raudsepp.
Raudsepa sõnul on biokütuse nõue iseenesest asjakohane ning paindlik ja iga ettevõtja saab sellega kasu teenida, kui vaid soovi on. Seetõttu jääbki arusaamatuks Olerexi tegevus.
“Taastuvenergiadirektiiv on Eestis kehtinud aastast 2018. Keegi ei saa täna väita, et see on mingi uudis, et biokohustust peab täitma. Enamik turust on sellega väga kenasti hakkama saanud ja selleks on väga erinevaid võimalusi, et seda kohustust täita. Ma ei näe selles midagi negatiivset. Pigem annab see turule paindlikkust juurde ja ettevõtjad, kes tahavad sellega tegelda ja näevad selles potentsiaali, saavad sellega väga edukad olla,” lausus ta.
Olerex: süüdistused on eksitavad
Vedelkütuse seaduse järgi on kütusemüüjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale müüdud fossiilsest kütusest vähemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial põhinev kütus ehk biokütus. 2022. aasta suvel tuvastas keskkonnaamet, et Olerexil ei ole tõenäoliselt võimalik kalendriaasta jooksul seda nõuet edukalt täita. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biokütuse nõude täitmise maht vaid ligi üks protsent.
Mullu 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastiks olnud Olerexi kütusest võttis maksu- ja tolliamet proovi. Proovi põhjal tuvastati, et tegemist on tavalise talvise diislikütusega. Kaks nädalat hiljem esitas Olerex maksu- ja tolliametile andmed, et tankeriga toodi taastuvtoorainel põhinevat biokütust HVO, mis oleks taganud Olerexi biokütuse nõude täitmise 7,51 protsendi ulatuses.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kogutud tõendid viitavad, et Olerex on esitanud valeandmeid, kuid teo täpsemad asjaolud vajavad kriminaalmenetluses selgitamist.
Olerex teatas neljapäeval, et nad selgitasid keskkonnaametile imporditud kütusepartiide päritolu ja andsid võimaluse tutvuda dokumentatsiooniga.
“Keskkonnaamet on meile kinnitanud, et antud selgitused on ammendavad. Prokurör Raudsepp, keda ajakirjandus tsiteerib, ei ole meile oma väljaütlemiste sisulist poolt selgitanud. Teisalt on mitmelt poolt vihjatud, et tegemist võib olla Eesti kütuseturu liidri vastu suunatud infooperatsiooniga. /…/ Eksitavate süüdistuste ümberlükkamiseks on meie ja ka keskkonnaameti käsutuses kogu vajalik informatsioon,” teatas Olerex.
Allikas. Prokuratuurja Err.ee
