Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised
Rakvere Lille Kodu

TÄIENDATUD: Rakvere Lille Kodu töötajad Anu Aleksejev , Kätlin Männik ja Liina Ots-Lass väärkohtlesid pea 30 vaimupuudega last

Täiendus 18.05.2023

Erakordse õuduse Lille kodus üle elanud lapskannatanutel on õigus hüvitist nõuda

Pole teada, miks otsustasid Rakvere Lille kodus tegevusjuhendajate julma vägivalla ohvriks langenud lapskannatanute esindajad kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi esitamata jätta, kuid õiguskantsleri teatel on hagi esitamise võimalus neil ka praegu ning lisaks süüdimõistetutele, on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue ka süüdimõistetute tööandja vastu.

Viru maakohus on karistanud tingimisi vangistusega Rakvere Lille kodu endiseid tegevusjuhendajaid, kes väärkohtlesid neist sõltuvaid erivajadusega lapsi. Maarja Krais-Leosk Eesti Puuetega inimeste kojast kirjutas õiguskantslerile seoses Rakvere Lille Kodus toimunud väärkohtlemise juhtumiga ja tema hinnangul on tehtud kohtuotsus ebaõiglaselt tagasihoidlik ning riivab kodanike õigus- ja õiglustunnet. Ka on ta mures, et kriminaalmenetluse käigus ei arvestatud kannatanute üleelamisi piisaval määral tulenevalt nende puudest. Õiguskantsler leiab, et kehtivad õigusnormid ja asutuste sisekontrollisüsteemid ei kaitsnud piisavalt eriti haavatavate lapskannatanute õigusi.
„Pole teada, miks otsustasid kannatanute esindajad kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi esitamata jätta, kuid on oluline, et hagi esitamise võimalus on kannatanute esindajatel ka praegu. Kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Loe edasi SIIT

Õhtuleht.ee

Täiendus 20.04.2023

Vägivallast Lille kodus teatati juba varem. Info andjad said pärast skandaali lahvatamist käskkirjad. Väidetavalt jõudis politseinigi hulgaliselt tunnistusi sellest, et Lille kodus teati erivajadustega laste väärkohtlemisest juba mitu kuud avalikult väidetust varem. Asutusest on mitu allikat Eesti Päevalehele kinnitanud: kõik teadsid, mis toimus, ülemaid teavitati samuti, aga midagi ei tehtud.

„Mida mina olen meediast lugenud… See, mida me politseile rääkisime, see info on kõik kadunud kuskile. Kuupäevad, millal meie teatama hakkasime asutusest. See oli varem. Väga palju varem. Ja nemad väitsid, et pole kuulnud ega näinud, mitte midagi,“ ütles üks toonane töötaja.

„Kõik vaikiti maha. Kõik sai jagatud politseile. Kõik töötajad teadsid sellest. Nad ei julgenud rääkida, sest kõik vaikiti maha,“ sõnas teine.

Endised töötajad väitsid, et Hoolekandeteenuste piirkonnajuhti teavitati ammuilma, kuid selle tagantjärele eitamist võimaldab see, et teated ei olnud kuidagi dokumenteeritud.

Loe edasi SIIT

Täiendus 5.04.2023

Ehkki väärkohtlejad olid tavaliselt ühes vahetuses, hakkasid ka teised töötajad märkama, et midagi on valesti. Kord oli ühel lapsel nägu katki – teda oli surutud õues vastu maad, kuna ta oli mütsi peast võtnud ja keeldus seda üles võtmast. Kord ignoreeriti üht poissi tundide kaupa. Ta norutas üksi koridoris – teised samal ajal sõid, käisid õues.

Teised töötajad märkasid, et kõik pole nii, nagu peaks, tegid juhtunust pilte, jagasid neid omavahel ning lõpuks jõudis info ka ülemuste ja sotsiaalkindlustusametini.

„Tundub, et need kolm töötajat (süüdimõistetud – EE) olid saavutanud töökollektiivis positsiooni, et nemad olid justkui need kõige tähtsamad, ütlesid, kuidas on õige, halvustasid teisi töötajaid,“ lausub Merilo. „Ei kannatanud mitte üksnes lapsed, vaid ka teised töötajad tundsid end halvasti.“

Abiprokurör Karm ütleb, et kõige raskem oli videoid vaadates otsustada, kust läheb piir, millest alates saab esitada süüdistuse väärkohtlemises.

Näiteks oli ühel lapsel kombeks kiiresti süüa. „Ta ahmis nii meeletult sööki, et oleks võinud toidu kurku tõmmata. Töötaja topib käe lapsele suhu ja võtab söögi välja. Iseenesest on vaja sekkuda, et laps ära ei lämbuks, aga – seda ei pea tegema nii jõhkralt,“ kirjeldab Merilo.

Loe edasi SIIT

Täiendus 23.03.2023

„See oli üks jubedamaid olukordi minu töös,“ märgib Maarjo Mändmaa, kes juhtis tol ajal Lille Kodu haldavat AS-i Hoolekandeteenused. Neli kuud pärast vägivalla ilmsiks tulekut sai temast sotsiaalministeeriumi kantsler.

„Eriti õõvastavaks tegi selle asjaolu, et vägivaldseteks piinajateks osutusid töötajad, kes olid erialaselt haritud ja koolitatud ning kellest üks panustas lausa KLAT-i [kinnise lasteasutuse teenus] töörühma töösse. Mõtlen sellest juhtumist seni,“ tõdeb Mändmaa.

Tegemist oli heade ja usaldust tekitavate töötajatega, kelle tegevust ei osatud õigel ajal märgata. Tõenäoliselt – nii arvavad juhtumiga süvitsi kokku puutunud inimesed praegu – olid hiljem sadistlikuks osutunud töötajad kavalad oma jälgi peitma. Näiteks panid nad end graafikusse samaks ajaks tööle. Kõrvalseisjaid ei olnudki ja kurikuulsaid salvestisi ei osatud õigel ajal vaadata.

Loe edasi SIIT

“Kui esimesest kiusamise juhtumist teada saime, vallandasime süüdi oleva töötaja ja algatasime järelevalve. Järelevalve käigus läbitöötatud materjalist selgus, et veel mõni töötaja on laste korralekutsumiseks ja nendega tegelemisel kasutanud täiesti lubamatuid võtteid,” tõdes AS-i Hoolekandeteenused direktor Liina Lanno.

Aprilli lõpus tuli järelevalve käigus ilmsiks, et Rakvere Lille kinnise asenduskodu töötajad on niigi suure traumakogemusega vaimupuudega lapsi väärkohelnud – järelevalve käigus selgus muu hulgas, et lapsi löödi ja jäeti toidust ilma, kirjutab Postimees.


Aprilli lõpus esitas sotsiaalkindlustusamet (SKA) prokuratuurile kuriteoteate, et uurida AS-i Hoolekandeteenused Rakvere Lille Kodu kinnises asenduskodus aset leidnud väärkohtlemise juhtumeid. Rakvere Lille kinnises asenduskodus, kuhu määratakse hoolealuseid kohtumääruse alusel kuni üheks aastaks, on kuus intellektipuudega noort vanuses 13–17.

Asenduskodus on ka üheksa töötajat, kellest kolm on praegu uurimise all ning töölt kõrvaldatud, mistõttu tulid koolile appi asendustöötajad, kes on juba lastega tuttavad, et anda aega uute alluvate leidmiseks. “Oleme juba konkursi välja kuulutanud uute töötajate leidmiseks,” sõnas direktor Liina Lanno.

Väärkohtlemist märgati Lille Kodus tänu AS-i Hoolekandeteenused külaskäigule, kes osutab kinnise lasteasutuse teenust (KLAT) mõõduka või raske intellektipuudega ja käitumishäiretega lastele. Teenust korraldab ja rahastab alates 2018. aastast SKA.

Lanno sõnul on see juhtum šokeeriv, nagu iga laste füüsiline väärkohtlemine.

“.Kui esimesest kiusamise juhtumist teada saime, vallandasime süüdi oleva töötaja ja algatasime järelevalve. Järelevalve käigus läbitöötatud materjalist selgus, et veel mõni töötaja on laste korralekutsumiseks ja nendega tegelemisel kasutanud täiesti lubamatuid võtteid.”

Kuigi teadaolevalt on kinnises asenduskodus osutatud teenuse kvaliteedi kohta kostnud varem nurinat – täpsemalt kurdeti mõne töötaja vähese kompetentsuse üle – ning väga meelsasti lapsi sinna suunata ei soovitud, Lanno kinnitusel Lille Kodus varem probleeme täheldatud ei ole ning kaebusi esitatud samuti mitte.

Asenduskodus on kaamerad, kust pole küll heli kuulda, kuid pilt on siiski näha, ning Lanno nägi kaameratest laste suhtes hoolimatut käitumist.


“Selle põhjal hakati läbi vaatama kõiki märtsi salvestisi kõikidest avalikest kaameratest. Turvakaamerad on kõikides avalikes ruumides: koridoris, elutoas, köögis, lisaks õuealal. See on väga suur maht ja kui üksik intsident ei anna täit pilti, siis kogu salvestise läbivaatamine näitas süstemaatilist despootlikku käitumist,” kinnitas Lanno.

Praeguse info järgi võis laste väärkohtlemine alguse saada juba veebruari lõpus.

“Tegu on kõige halvemas mõttes nõukogudeaegse lastekodu korraga: laste toidust ilma jätmine, näpistamine, löömine. Samuti karmi korra nõudmine, mis ei ole iseenesest kuritegu, aga kui seda vaadata koos füüsilise karistamisega, on see alandav ja despootlik käitumine, mis on meie väärtustega teravas vastuolus,” sõnas Lanno, lisades, et ka praegu kogutakse veel materjale, et need politseile üle anda.

Prokuratuur on samuti juhtumi suhtes menetlust alustanud. “Juhtumi analüüs veel käib, et tuvastada kõik töötajad, kes nendest tegudest teadsid, kuid sellest ei teavitanud. Lapse kehalise karistamise suhtes saab olla ainult nulltolerants, meie vastutame asenduskodus elavate laste heaolu ja turvalisuse tagamise eest,” ütles Lanno kindlameelselt ja täpsustas, et veel pole leitud kinnitust, kas väärkohtlemise all kannatasid kõik kuus last.

Allikas. Pealinn

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik