Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem nimetab valedel põhinevaks laimuks EKRE esimehe ja endise rahandusministri Martin Helme Postimehes esitatud väiteid Eesti kaitsevõime kohta. Herem rõhutab, et nii tema kui kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm on valeväiteid pidanud korduvalt tagasi lükkama, kuid seepeale on neile heidetud ette sekkumist poliitikasse.
Herem kirjutas sotsiaalmeediapostituses, et süüdistused poliitikasse sekkumises on esiteks alusetud ning need juhivad tähelepanu kõrvale põhiprobleemilt.
“Minu avaldused on alati olnud reaktsiooniks poliitikute valeväidetele, millega on halvustatud kaitseväge ja meie kaitsevõimet. Ma ei ole nendes vastustes kunagi käsitlenud maailmavaateid ega poliitikute seisukohti teistes elu valdkondades. Ma olen oma väljaütlemistes keskendunud poliitiku poolt väljaöeldud valeväidetele ja sellega ka piirdunud. Mina teeksin seda iga erakonna puhul või üks kõik millise eluvaldkonna esindaja väljaütlemiste puhul,” kirjutas Herem, lisades, et sama kehtib Veiko-Vello Palmi puhul.
“See, et tegevväelaste reaktsioon poliitikasse jõuab, on poliitiku enda poolt kujundatud olukord,” ütles Herem.
Heremi hinnangul on probleemi algus hoopis valetav poliitik. “Mitte eksiv, vaid valetav. Ka antud juhul teadis poliitik suure tõenäosusega, et faktid pole sellised, nagu ta neid esitab, kuid ta tegi seda ikka.” Ühtlasi ilmneb Heremi sõnul Helme avaldustest tema enda esitatud järelepärimistele vastuseid ära ootamata see, et poliitik peab hoopis kaitseväelasi valetajateks.
Herem märgib, et nii tema kui ka Veiko-Vello Palmi avalikud väljaütlemised pole sekkumine poliitikasse, vaid avalikkusele esitatud valefaktide parandamine. Ta toob välja kolm probleemi, millele Helme Postimehe intervjuus viitas, ning vastab neile. ERR.ee avaldab selle osa Heremi postitusest muutmata kujul.
Martin Helme: Meie valitsus on jätnud Eesti ilma raskerelvadest. Oleme aasta jooksul ära andnud kolmveerandi oma suurtükiväest. Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust, õigem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad või järelveetavad, vahet pole –, on järele jäänud üks. Asenduse saame kahe või kolme aasta pärast.
Heremi vastus: Ei ole jätnud ilma, aga relvade arv on vähenenud. Meil oli kaks pataljoni ja 2024 alguses on kaks pataljoni. Teeme kõik, et oleks juba 2023 lõpuks.
Neljast suurtükipataljonist ei saa juttugi olla, sest vaatamata relvade arvule ei tähenda see tingimata üksuste arvu. Kaks oli ja kaks on tagasi hiljemalt aasta pärast. Üsna suur erinevus.
Lisaks sellele on otsus tehtud, võttes aluseks liitlaste relvad Eestis. Eesti ei ole ilma raskerelvadeta.
Martin Helme: Martin Herem ütles, et tema prioriteetide hulka õhutõrje ei kuulu. Need inimesed ei saa aru või ei taha millestki aru saada.
Heremi vastus: Vana teema, mida Martin Helmele meeldib esitada oma nurga alt. Tegelikult tehti aastaid tagasi kaitseväele EKRE poolt ettepanek osta 300 miljoni eest konkreetse vahendaja konkreetseid õhutõrje- ja laevatõrjerelvi. N-ö pakutud summa tähendas vaid ostuhinda. Ülalpidamiskulusid see ei sisaldanud. Tegelikult ei olnud ka selge, palju selle raha eest oleks saanud laskemoona. Tasub meenutada, et samal ajal soovis toonane rahandusminister kaitseväe ülalpidamiskulusid hoopis 50 miljoni võrra kärpida. Kaitsevägi soovis tookord hankida selle 300 miljoni eest teisi laevatõrje ja lühimaa õhutõrjet, kuid sellega ei olnud EKRE poliitikud nõus. Tookord rahandusministrile esitatud kaitseväe vajaduste loetelus oli keskmaa õhutõrje aga sees, kuid nii palju raha ei soovitud anda. Loomulikult polnuks soovitud hanked enam tingimata olnud seotud sama vahendaja või relvasüsteemiga.
Martin Helme: Või et on mingid sõjaväelased, kelle käisel ei ole enam Eesti värvid, vaid on Ukraina värvid.
Heremi vastus: Ei tea mitte ühtegi kaitseväelast, kes kannaks Eesti lipuvärvide asemel Ukraina värve. See ei ole ka lubatud. Ukraina toetuse embleem on lubatud, kuid mitte kohustuslik. See on reguleeritud kaitseväe juhataja korraldusega.
“Kokkuvõttes on tegemist valedel põhineva laimuga. Ja mitte esimene kord,” võtab Herem Helme intervjuu kokku.
Ka diviisiülem kindralmajor Veiko-Vello Palm lükkas neljapäevases Postimehes tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Martin Helme Postimehe usutluses loobitud karmi kriitika kaitseväe pihta.
Väli: julgeolekuolukorda kasutavad valimisvõitluses ära nii EKRE kui Reformierakond
Keskerakonna kaitseministrikandidaat, kindralmajor reservis Neeme Väli leiab, et julgeolekut ei tohiks valimisvankri ette rakendada ning poliitikute ja kõrgete sõjaväelaste sõnasõda on ületanud piiri, mis on kahjulik Eestile.
Väli tõdes, et julgeolekuolukorda kasutab valimisvõitluses ära mitte ainult EKRE, aga ka Reformierakond, kes ei ole soovinud tunnistada aastate jooksul kaitsevaldkonnas tehtud eksimusi.
“Kahe erakonna kampaaniamootorina võimendatud konflikti püütakse peale suruda kogu ühiskonnale. Poliitretoorikat kasutatakse kõverpeeglina, milles üks pool liialdab värve säästmata ja teine pool vaikib maha ebamugavaid vastuseid nõudvad küsimused,” leidis Väli.
Err.ee
