Eesti Raudtee sidekaabli rikke tõttu hilinesid rongid kogu Eestis. Õhtuks rike tuvastati ja pisut pärast kella 20 saadi automaatsed süsteemid taas tööle.
Neljapäeva pärastlõunal kella 15.30 ajal esines AS Eesti Raudtee taristul dispetšerside võrgurike, mis mõjutas rongiliiklust üle Eesti, teatas Eesti Raudtee. Reisijatel palus raudteefirma silma peal hoida Elroni kodulehel, sest sinna jõuab info rongide liikumise kohta kõige operatiivsemalt
Rike oli seotud sidekaablitega. “Kõik meie dispetšerside, mida meie liikluskorraldajad näevad, on pooleldi praegu kadunud, mis tähendab seda, et osaliselt juhitakse liiklust ka käsitsi. Näiteks Tallinna-Tartu liinil. Seetõttu rongid praegu hilinevad,” selgitas Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles õhtupoolikul, kui rike oli tuvastatud.
Tehnikud said probleemile jälile kella 20.30 ajal.
“Murekoht oli meie Tapa jaamas tuumikvõrgu seade. Tegemist oli lihtsalt seadmega, mis oli natuke üle kümne aasta vana. See lihtsalt lakkas töötamast ja ajas meie võrgu umbe,” selgitas Lilles.
“Hetkel oleme muidugi selle probleemi lahendanud ja dubleerime seadmed nõnda, et see enam ei korduks. Pisut pärast kella 20 said süsteemid uuesti tööle, nii et nüüd saab uuesti automaatselt liiklust juhtida,” ütles ta.
Lillese sõnul uuendab Eesti Raudtee oma tuumikvõrgu, et enam niisuguseid rikkeid ei korduks.
Mõni rong asendati bussiga
Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo rääkis ERR-ile ajal, mil rongiliiklus oli veel häiritud, et ettevõte püüab leida võimalikult palju asendusbusse. “Kui võimalik, siis saab kasutada mõnda teist rongi, mis ka tõenäoliselt hilineb, aga sellegipoolest rongid ikkagi osaliselt sõidavad. Olukord on väga keeruline,” sõnas Kongo.
Ta märkis, et kõiki ronge ei saa siiski bussidega asendada, sest busse pole piisaval hulgal kuskilt võtta.
“Aga rongid ju ka liiguvad, selleks selles mõttes pole ju ka vajadust. Isegi kui rong liigub hilinemisega, siis ta jõuab tõenäoliselt varem kohale kui see buss. Bussid ka ei oota jaamades seda, et äkki rongid hakkavad hilinema, vaid need tuleb tellida. /…/ Asendusbuss on ikkagi viimane variant, kui me üldse inimesi teenindada ei saa,” selgitas Kongo.
Kohalikud jaamad võtsid juhtimise üle
Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik selgitas juhtunut ERR-ile kella 18 ajal.
“Praegu on teada see, et meie kaugjuhtimine ehk dispetšeriside ei toimi ja selleks, et see uuesti toimima saada, tulebki leida algpõhjus, mis teda maha lükkab. Sellega meie tehnikud praegu ka tegelevad,” selgitas Aettik.
“Kui pole vea või rikke põhjust üles leitud, siis ei oska ka öelda, kas see tarkvaraline või riistvaraline rike,” ütles ta.
Viga otsitakse tema sõnul lõikude kaupa. “Monitooritakse erinevaid lõikusid ehk tehakse selgeks, kas selles lõigus võib olla viga, siis võetakse järgmine lõik ja vaadatakse seda. Nii lõikude viisi tullakse n-ö tugijaamadesse välja.”
Aettik selgitas, et kui rike ilmnes, siis võtsid kohalikud jaamad juhtimise üle. Rongiliikluse ohutusega probleeme pole.
“Juhtimine ei toimu enam automaatselt, ei ole kaugjuhtimist, kus ka kaugelt saab juba marsruudid paika panna. See tähendab seda, et tekivad ajalised viited jaamades. Kui enne oli see, et rongireisija tuli peale, pandi uksed kinni ja rong sai kohe sõita, sest fooris põles vastav tuli, siis nüüd tuleb oodata käsklust jaamakorraldajalt, millal rong saab väljuda. Ohutuse poole pealt on kõik, kogu funktsionaalsus tagatud, küll aga võtab aega nende käskluste edasi andmine,” kirjeldas Aettik.
Vedurijuht sai igas jaamas uue käsu
Tartust reisi alustanud Jüri Metssalu kirjeldas ERR-ile, et alguses seisis rong jaamas kaua ning kui sõitma hakkas, siis liikus väga tasakesi.
“Igal ülesõidul võtsime jälle hoo maja, pidurdasime järsult. Ja on näha helkurvestides inimesi, kes ülesõidukohtades asja koordineerivad,” ütles ta.
Metssalu sõnul oli reisijatel rongis samasugune informatsioon toimuvast nagu meediaski. “Keegi täpselt ei tea, miks see toimub. Klienditeenindaja ütleb, et igas jaamas, kus me seisame, saab vedurijuht uue käsu. Nii et teadmatus on väga suur,” selgitas ta.
Metssalu sõnul olid inimesed rongis ühtehoidvad. “Hästi tore on see sõit tegelikult, ehkki me oleme graafikust umbes kaks tundi maas.”
Err.ee
