30.10.23 –
RMK Elistvere loomapargist plehku pannud emashundi loodavad loomapargi töötajad tagasi meelitada. Siis saaks ta nii nime kui ka võimaluse teda loomapargis ootava isashundiga pereloomise mõtteid mõlgutada.
Elistvere loomapargis kolm aastat elanud viieaastane isashunt Koroonius talle kaasaks toodud seni veel nimetu kaheaastase emashundiga pikalt semmida ei saanud, sest hundipreili otsustas saabumisjärgsel päeval plehku pista. Ühise keele oleks algul eraldi aedikutesse paigutatud hundid võinud leida, sest mõlemad on pärit Riia loomaaiast.
“Riia loomaaia veterinaarid tõid eelmisel kolmapäeval hundi, panime ta aeda ja kõik tundus tipp-topp olevat. Suhtlesid juba omavahel Korooniusega, nuusutasid läbi aia teineteist. Järgmisel päeval kella kümne paiku andsime neile süüa ning kõik tundus rahulik ja tavapärane. Umbes kella ühe paiku avastasime, et hunt on kadunud,” ütles RMK Jõgevamaa külastusala juht Andri Plato, kelle sõnul oli avastamisel abi loomapargi külastajast.
“Külastaja, kes tuli Tartu poolt, oli autos sõites vaadanud, et keegi jookseb, ja teinud pilti ning selgus, et see on hunt. Ja kuna ta tuli niikuinii loomaparki, siis ta näitas seda pilti ja tuvastasime, et on jah meie hunt,” rääkis Plato.
Hundiaedikut ümbritsevast aiast nõrga koha leidnud ja selle alt minema lipsanud hundineiu põgenemine oli seda ootamatum, et Riia loomaaia töötajad iseloomustasid teda tagasihoidliku isendina.
“Me küll ei tea iial, kuidas ta lõpuni käitub, aga inimpelglikkus on tal olemas ehk seda pole vaja karta, et ta inimeste lähedale tahtlikult tuleks. Ka senised kontaktid on sellised, et ta on kohe tahtnud põgeneda,” sõnas Andri Plato.
Loomapargi eestvedajad loodavad hundi uude koju tagasi meelitada, seda enam, et teda on vilksamisi nähtud loomapargi lähedal luusimas. Igaks juhuks on ka põgenemisava kutsuvalt suuremaks tehtud.
“Selleks, et saada teada, kus hunt liigub, oleme kohalikke elanikke ja jahiseltse teavitanud. Õnneks on inimesed andnud väga hästi hundist teada ja oleme ära kaardistanud, et ta viie-kuuekilomeetrilisest ringist välja pole läinud. Ja esmaspäeva hommikul 4.20 anti teada, et teda nähti siinsamas Elistvere loomapargi aia taga. Me üritame saada teda siia kohapeale paiksemaks ja söödaga kinnistada see koht ning seejärel uinutamise või püüdmisega ta kätte saada,” rääkis RMK Jõgevamaa külastusala juht.
Kui hundiplika peaks Elistvere loomaparki tagasi tulema, soovitakse nagu Korooniusegi puhul korraldada talle nime leidmiseks konkurss.
27.10. Tartumaa ja Jõgevamaa piiril asuvas Elistvere loomapargis elab juba kolm aastat hunt Koroonius, kellele saabus 25. oktoobril Lätist Riia loomaaiast kaaslaseks emane hunt, kellel õnnestus sel nädalal aedikust välja pääseda.
RMK Jõgevamaa külastusala juht Andri Plato rääkis, et loomapargi uus asukas pandi elama oma hundiaedikusse. Loomapargi töötajate kinnitusel möödusid uustulnukal nii öö kui ka järgmine hommik pealtnäha rahulikult, polnud mingit märki, et emahunt haub põgenemisplaani.
“Pärastlõunal avastasid töötajad, et seni hästi oma eesmärki täitnud aediku nurgapealne paneel oli liigutatud nii palju kaugemale, et klamber andis järele ja loom leidis võimaluse end välja pressida,“ selgitas Plato.
Plato lisas, et ümberkaudseid elanikke on olukorrast teavitatud ja palutud hundi nägemisest kohe teada anda. „Tegemist on loomaaias sündinud ja kasvanud hundiga, kel pole ise looduses hakkamasaamise kogemust. Oleme suhelnud ka piirkondlike jahiseltsidega, kes nädalavahetusel tulevad meile appi ümberkaudseid metsi läbi käima, et leida märke kadunud hundi liikumisest. Kui saame teada, kus kandis meie põgenik asub, saame juba püsti panna rajakaamerad ja proovida söödaga meelitades hunti kinni püüda. Loodame väga, et saame Korooniusele mõeldud pruudi elusalt ja tervelt tagasi loomaparki tuua.“
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist ja hundiuurija Marko Kübarsepp ütles, et ka vangistuses kasvanud hunt on oma loomuselt siiski hunt, mitte koduloom. „Sellepärast on meil Elistvere ja kogu ümbritseva piirkonna inimestele üks ja ainus palve: kui näete hunti, andke sellest viivitamatult teada, kuid hoidke ise loomast kaugemale,“ rõhutas Kübarsepp.
Hundist ja temast jäänud jälgedest tuleks teada anda 676 7030 või 5346 5030 (Elistvere Loomapark) või riigiinfo telefonil 1247.
Allikas: RMK
