Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid andis üle laste- ja peretoetuse seaduseelnõu, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Keskerakonna valitsuspartner Reformierakond eelnõule oma allkirja ei andnud.
Eelnõu kohaselt suureneb lapsetoetus 100 euroni iga lapse eest, lisatakse 700 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad kolme kuni kuut last ning lisatakse 900 eurot igakuist lasterikaste perede toetust neile, kes kasvatavad seitset ja enamat last.
“Antud eelnõuga on liitunud riigikogu viiest erakonnast neli ja sellest algatusest on saamas erakondadeülene poliitiline maamärk,” rõhutas Jaanus Karilaid.
Keskerakonna pressiesindaja Andres Kalvik ütles, et eelnõult on puudu kõikide Reformierakonna fraktsiooni saadikute allkirjad. Kokku oli eelnõul 54 allkirja.
“Mitmed allkirjad on veel panemata, kuid tean, et südames ollakse meiega. Loodan, et menetluse käigus suudame poolehoidjate hulka veelgi kasvatada,” sõnas Jaanus Karilaid.
Võrklaev rääkis ERR-ile, et Reformierakond leppis esmaspäeval koalitsiooninõukogu Keskerakonna delegatsiooniga kokku, et erakonnad peretoetuste tõstmist koos 2023. aasta riigieelarvega. Eelnõu üleandmine on tema sõnul kooskõlastamata samm, mis koalitsiooni tervisele hästi ei mõju.
Karilaiu sõnul ei ole kunagi varem lastetoetusi niivõrd suures mahus tõstetud. “Indekseerimine hoiab toetuse suuruse muutuva elatustasemega kooskõlas. Siiralt loodan, et enne jaanipäeva on eelnõu seaduseks vormistatud,” märkis Karilaid.
Helme: ehk suudame lastetoetused Reformierakonna kiuste läbi suruda
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul tuleb laste- ja peretoetusi tõsta kiirkorras.
“Reformierakonna poliitika tulemusel on Eestist saanud Euroopa Liidu kõige kiirema hinnatõusuga riik. Ettepanekutele langetada makse ja leevendada hinnašokki, tõmbas koalitsioon äsja vee peale, aga on tekkinud võimalus, et suudame laste- ja peretoetused Reformierakonna vastuseisu kiuste läbi suruda,” ütles Martin Helme.
“Laste kasvatamine ei tohi kaasa tuua vaesusriski. Mitte ükski laps ei peaks jääma Eestis sündimata rahapuuduse tõttu. Immigrantidega me oma rahvast ja kultuuri elus ei hoia, peame ise positiivse iibe eest seisma,” lisas Helme.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et lastetoetuste tõstmine ja indekseerimine on oluline samm, mis lähtub Isamaa pikaajalisest poliitikast.
“Lasterikkuse toetamist tuleb käsitleda investeeringuna eesti rahvuse säilimisse. Demograafilise kriisi leevendamine on just praegu eriti oluline, kus koroonast tulenevalt on sündimus langenud ja ebakindlus inflatsiooni ees sõjast tingituna väga suur. Vaadates tänast kõrget inflatsiooni oleks Isamaa pakutud muudatustest abi tuhandetele peredele,” ütles Seeder.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on praeguses olukorras esmatähtis aidata peredel üha kallinevate hindadega toime tulla ja võidelda laste vaesumisega.
“Aprillikuine 19-protsendiline inflatsioon on meie suhtelise vaesuse osakaalu juures selge ohumärk. Nii kiiret ühiskondlikku vaesumist ei ole Eesti inimesed paarkümmend aastat näinud. Hüppeliselt kasvanud energia, kütuste ja toiduainete hinnad on mõjutanud perede hakkamasaamist ning on tabanud eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid. Kiire hinnatõus jätkub ja ohus on paljude laste heaolu. Riik ei saa oma inimeste toimetulekusse suhtuda kui heategevusse, millega tegeleda siis, kui on head ajad. On märgiline, et perede toetamise suhtes on parlamendis täna nii suur konsensus.”
