Tag Archives: stress

10 kummalist signaali, mida teie keha saadab, kui olete liiga suure stressi all Stress võib avalduda kehas kummaliste ja ootamatute sümptomitena, mida sageli ei seostata kohe emotsionaalse pingega. Kui stress muutub krooniliseks, hakkab keha saatma signaale, et olukord vajab tähelepanu. Siin on 10 kummalist märki, mida keha võib stressi korral

3 sodiaagimärki, kes taluvad stressi väga hästi Mõned sodiaagimärgid paistavad silma oma rahulikkuse ja vastupidavusega ka kõige pingelisemates olukordades. Siin on kolm märki, kelle tugev vaimne tasakaal ja sisemine jõud aitavad neil stressiga hästi toime tulla. 1. Kaljukits (22. detsember – 19. jaanuar) Praktiline ja sihikindel ellujääja.Kaljukits on tuntud oma

Stress mõjutab meie keha ja vaimu mitmel viisil, sageli rohkem, kui me aru saame. Siin on mõned peamised, mõnikord hirmutavad, tõed selle kohta, mis teie kehaga juhtub, kui olete stressis: Immuunsüsteemi nõrgenemine:Pikaajaline stress võib nõrgestada teie immuunsüsteemi, muutes teid haavatavamaks infektsioonidele ja haigustele. See tuleneb stressihormoonide, nagu kortisooli, kõrgenenud tasemetest,

1. Pidev kurbus või lootusetuse tunne: Kui tunnete end pidevalt kurbuse või lootusetusega ülekoormatuna, võib see olla märk depressioonist. See tunne võib olla püsiv ja mõjutada teie igapäevast elu. 2. Huvi kadumine tegevuste vastu: Depressioon võib põhjustada huvi kadumist tegevuste vastu, mis varem pakkusid rõõmu või naudingut. See võib hõlmata

Uue ‘Retsepti Tööriista’ Kasutamine Pärast Sünnitust Depressiooni Raviks? Uuringu Kinnitusel Aitab Mõõdukas Aeroobne Treening Ennetamisel Ja Ravimisel Treening on tuntud oma positiivse mõju poolest vaimsele tervisele ja ärevuse vähendamisele. Nüüd soovitavad teadlased pärast sünnitust depressiooni ennetamiseks ja raviks tegeleda mõõduka aeroobse treeninguga. Umbes 50% kuni 75% naistest võib pärast sünnitust

Teismelised, võib-olla on aeg piirata oma nutitelefoni kasutust parema vaimse tervise nimel. Rohkem kui neli tundi nutitelefoni kasutamist päevas suurendab stressi, enesetapumõtete ja ainete tarbimise riski, paljastab uus uuring. Uuring, mis avaldati ajakirjas Plus One, loob seose liigse nutitelefoni kasutamise ja negatiivse vaimse tervise vahel. Uurimisrühma, mida juhtisid Jin-Hwa Moon

Aasta kõige ilusama ja valgema püha lähenedes tunneb suur osa inimestest paraku suuremat stressi, seda mitte ainult kingituste tegemise ja piduliku pidusöögi valmistamise pärast, vaid ka aasta lõpule omaste tööülesannete tõttu. Need puudutavad aastalõpu aruandeid, tulemuste saavutamise tähtaegasid, kuid sageli ka erinevaid firmaüritusi, laste jõulukontserte, -pidusid jne. Traditsioonilistele stressiteguritele lisanduvad

Elame ajastul, kus tervis on esmatähtis. Hoolimata meditsiini arengust ja teadlikkuse tõusust terviseküsimustes, seisame sageli silmitsi küsimusega: “Miks me tihti haiged oleme?” See artikkel käsitleb peamisi põhjuseid, miks haigestumine on endiselt levinud, hoolimata kaasaegse meditsiini edusammudest. Keskkond ja Haigused Keskkonnategurid mängivad suurt rolli meie tervises. Õhusaaste, kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja

”Koolistress ei vähene aastatega, vaid selle põhjused muutuvad.”  James, Uus-MeremaaPoolteist nädalat tagasi viibides õpetajate toas kuulsin ühte õpetajat ütlemas „Hea et homme on spordipäev“. Selle lausega seostus hetkel vaid üks mõte, ohoo õpetajal ka juba õppeaasta alguses koolistress. Aga kuidas siis edasi? Mis kevadel saab? 1.september, nüüd peab laps end jälle

Depressioon ja ärevushäired Depressioon –  mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võtsid selle nimetuse kasutusule ka teised teadlased ning tänapäeval kasutatakse seda sõna juba massiliselt.  Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 15 kuni 20 protsenti täiskasvanuist kannatab tänapäeval depressioonisümptomite all ja vähemalt 12 protsendil neist esineb depressiooni. Miks