Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtus ühistranspordikeskuste esindajatega, et leida võimalusi, kuidas tagada inimestele vähemalt sama head liikumisvõimalused 2022. aastal.
„Tasuta ühistranspordi tulekuga on riik suurendanud ühistranspordi rahastamist ligi poole võrra, seda eelkõige uute bussiliinide loomise tõtu. Oleme üle veerandi võrra uusi bussiliine juurde loonud, samal ajal vähendanud survet reisija rahakotile. Jõudsalt laienenud liinivõrku saab kindlasti optimeerida ning ühistranspordikeskused peaksid tühjade liinide asemel pakkuma nõudetransporti. Tasuta ühistransport on tulnud, et jääda, aga see ei tähenda, et võime käitada maksumaksja kulul tühjasid bussiliine,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Keskelt läbi 5% kõikidest maakonnaliinidest on hetkel tühisõidud, kus oleks mõistlikum ja odavam pakkuda ühistranspordikeskustel nõudetranspordi teenust. Näiteks selle aasta novembris oli ühes ühistranspordikeskuses liin, kus igal väljumisel oli 0,27 sõitjat ehk igal neljandal väljumisel sõitis bussiga 1 inimene, teistel kordadel sõitis buss tühjalt. Üle Eesti oli novembris kokku üle 6000 väljumise, kus ei olnud bussis mitte ühtegi sõitjat.
Ühistranspordikeskused taotlesid järgmiseks aastaks 54 249 491 € toetust bussitranspordile. Esialgselt oli riigieelarves ettenähtud summa bussitranspordile 50 204 000 €. Kuna ühistranspordikeskustel rahaline soov 2022. aastaks oli suurem kui riigieelarve võimaldas, oli transpordiameti ettepanek vaadata ÜTK-del üle enda kavandatud liinimaht, et katta kuluindeksite tõusu ja riigieelarve toetuse summa vahe. Kuluindeksite tõus, mis sisaldub bussiveo avaliku teenindamise lepingutes ja koosneb kütuse, palga ja tarbijahinnaindeksi muutustest, on tõusnud kokku keskmiselt 9% ( sh. kütus 17,5%).
Puudujäägi osaliseks katmiseks leidis ministeerium juurde 2,5 miljonit eurot. „Alles jäänud puudujäägi katmiseks tuleks vaadata ühistranspordikeskustel üle liinivõrk, luua mõnele kaugliinile piletihind ning võimalusel kaasata kohalikke omavalitsusi panustama enda elanike liikumisvõimalustesse,“ lisas Aas.
Olemasolev liinivõrk on seni kujunenud peamiselt praeguste kasutajate vajadusi silmas pidades. „Tasuta ühistranspordi tulekuga hakkasid reisijad rohkem bussiga sõitma ning saime piduri peale reisijate vähenemisele. Ning mis on kõige rõõmustavam, tasuta sõiduõigus on parandanud eelkõige eakate ja kooliõpilaste liikumisvõimalusi. Järgmiseks väljakutseks on muuta ühistransport atraktiivseks nende seas, kes seni pole bussi tulnud,“ ütles Aas. Küsimustike ja liikumisuuringutega on elanike liikumisvajadusi uurinud Viljandi, Kagu ja Ida-Viru ühistranspordikeskus ning mitmed omavalitsused. Näiteks on Tartu linnas uuringu tulemuste alusel ümber kujundatud kogu liinivõrk. Liinivõrgu arendamiseks tahame nendega jätkata ka tulevikus.
„Ühistranspordikeskused soovisid rohkem hoobasid, et uuendada liine vastavalt inimeste vajadustele. Seda ka nõudetranspordi korraldamiseks. Tänane kohtumine andis lootust, et ühistranspordikeskused võtavad suurema rolli, et aidata kaasa ühistranspordi arengule,“ ütles Aas.
