Lähipäevil leiavad 613 enim liiklusrikkumisi toime pannud inimest oma postkastist kaardi, millega Politsei- ja Piirivalveamet kutsub neid oma käitumist muutma.
Must jõulukaart on mõeldud 613 inimesele, kes on aasta jooksul toime pannud neli või enam liiklusalast süütegu. Neist 71 inimest saavad kaardi teist ning 17 juba kolmandat järjestikust aastat. Musta kaardi saajate hulgas on 24 naist.
Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul paistab, et kaardisaajad teevad endast kõik, et tõusta mõne traagilise avarii põhjustamisega järgmiseks esiuudiseks. „Nende käitumine liikluses on hoolimatu ja ohtlik,“ lisas ta ja kirjeldas, et kõige sagedamini ületavad korduvrikkujad kiirust, sõidavad tehniliselt mittekorras sõidukiga, eiravad punast foorituld või istuvad rooli purjuspäi.
Suurim liiklushuligaan on sel aastal 22-aastane Jõgevamaanoormees, kes on politseile silma jäänud 13 korral nii kiiruse ületamiste kui ka muude väiksemate rikkumistega. Kõikide süütegude eest määratud trahvid on tal senini tasumata. Kurvaks teeb asjaolu, et ka eelmisel aastal oli noormees kaardisaajate esikolmikus. Eelmise aasta suurim huligaan on samuti tänavuste kaardisaajate hulgas, kuid õnneks oluliselt väiksema arvu rikkumistega kui mullu.
Kuid kõige rohkem on kaardisaajate hulgas 2004. aastal sündinud noormehi. „Korduvate rikkumistega paistavad silma nii-öelda uue aja noored rullnokad. Paratamatult tekib küsimus, et kuidas sellise käitumise ja suhtumisega on üldse juhtimisõigus saadud – olles ise sündinud 2000ndatel, liiklevad nad nagu oleks ikka pöörased 90ndad,“ rääkis Loigo.
Näiteks noorim korduvrikkuja on 16-aastane Harjumaa noormees, keda noorele eale vaatamata on politsei juba peatanud neli korda ja seda raskete rikkumistega. Probleemideks on olnud nii juhtimisõiguse puudumine, registreerimata sõiduk, alkoholijoove ja korra on poiss politsei eest üritanud ka ära sõita.
59 tänavust kaardisaajat põhjustasid kokku 66 liiklusõnnetust, milles sai viga 35 inimest. Üks neist põhjustas koguni kolm õnnetust, millest kahe puhul oli ta narkojoobes. Kokku panid kaardisaajad aasta jooksul toime 3235 liiklusrikkumist, mille eest on määratud üle veerand miljoni euro mõjutustrahve. Juhtimisõigus on neilt ära võetud 135 korral.
Loigo sõnul ilmestab see kõik hästi, et praegu politsei võimuses olevad mõjutusvahendid ei ole korduvrikkujatele piisavad. „Rahatrahvid jäetakse lihtsalt maksmata ja ka juhtimisõiguse äravõtmine ei heiduta neid rooli istumast. Lahendusena aitaks veapunktisüsteem, mille visioon on ka välja töötatud, kuid kahjuks puudub poliitiline tahe sellega edasi liikuda,“ sõnas Loigo.
Kaardisaajate arv on varasemaga võrreldes suurenenud Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuhu läheb tänavu vastavalt 187 ja 107 kaarti. Tartumaal on rikkujate arv pisut vähenenud, sinna saadab politsei 53 kaarti. Kõige vähem ehk kolm kaarti läks Hiiumaale.
