Tallinans toimus Tallinnas Vabaduse väljakul suur ametlikult registreeritud meeleavaldus, mis erines senistest nii korraldusliku poole, aga ka vormi poolest. Meeleavaldusel astusid üles mitmed tuntud isikud ja pidasid kaunid ja sisukad kõned. Teiste hulgas võtsid sõna Emil Rutiku, Varro Vooglaid, Kalle Grünthal, Elvis Brauer, Meelis Lao, Priit Vimberg jt. Muusikutest esinesid enda ja teiste loominguga Emma Johanna Lepasoo, Silvia Ilves, Andre Hinn, Indrek Himma, Kaisa Virgebau, Helena Trei ja ansambel Eluallikas.
Inimesi käis kohal rohkelt, kus tipphetkel võis olla korraga platsil ca 1000 inimest (info pärineb drooni teel tehtud vaatlusest/loendusest). Paraku poole päeva pealt algas väga tugev vihmasadu ja äike, mis pikapeale peletas mitmed inimesed eemale. Samas meeleavalduse programm kestis edasi ja vapramad kuulajad/vaatajad püsisid kohal sõltumata ilmataadi meelemuutustest.
Lisaks toimus meeleavaldusest mitmeid live-ülekandeid nii siinse „Ühe isa lugu“ blogi vahendusel, aga ka ajakiri Telegram kanalil ja seega oli reaalsuses pidevalt jälgimas tuhandeid inimesi. Küll aga kostub kohati ikka ja jälle osade inimeste arusaamatud küsimused, kes ei saa aru, mille eest või vastu need meeleavaldused toimuvad ja kas neist ka midagi kasu on. Seepärast esitasin ülesastunud esinejatele mõned küsimused, mille vastused siin nüüd järgemööda ka välja toon.
Iga intervjuu juures kõned või esitused meeleavalduselt. Artikli lõpus suur pildigalerii meeleavaldusel toimunust.
Vastab Emil Rutiku
Lp. Emil Rutiku, Teie astusite nüüd meeleavaldusel välja esimest korda, mis oli see, mis ajendas Teid tulema ja sõna võtma?
Mind ajendas soov edastada küsimused neile, kes vajavad kaasamõtlemiseks tõuget. Lootus, et need, kes teadvustavad, mis on südametunnistus ja kuidas see aitab jõuda otsusteni, mis jätavad võimalused olla inimene.
Kui võtad kokku paari lausega kogu oma kõne, siis mis on see kõige olulisem sõnum?
Teadlikkusest saab alata sisemine valmidus seismisele oma seisukohtade eest. Vabadus saab olla alles siis, kui inimesel on valikud leida omale parim lahendus võimalikult kindla vastutusega.
Mitmed inimesed arvavad, et need meeleavaldused ei ole seni midagi muutnud ega muutu ka edaspidi, kuidas soovid seda kommenteerida?
Meeleavaldused muudavad inimesi, kes muudavad olukorda ja seda saab mõõta ajas. See ei juhtu hetkega. Me elame ajal, mis tuli läbi Prantsuse revolutsiooni muutuse. Me elame läbi muutuse, mis lagundas NSVLi. Ometigi miski ju muutis usuleiged ühtäkki sügavalt usklikeks, usutakse kedagi, kes lubab ellu jätta.
Vastab Varro Vooglaid
Osalesin seetõttu, et anda oma panus püüdlusse seista põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitsel, mille ülemääraseks piiramiseks ja sellise piiramisega ühiskonna äraharjutamiseks on koroonakriis loonud soodsad tingimused. Olukord, kus avaliku võimu teostamisel tahetakse muuta harjumuspäraseks niisuguste piirangute kehtestamine, millel puudub mõistuslik alus, ei ole vastuvõetav ja sellega ei tohi leppida. Vastasel juhul võime jõuda senisest palju süngemate probleemideni.
See on ühtlasi minu kõne põhisõnum – praegusel ajal on väga oluline, et kodanikud koonduksid maailmavaatelistest erimeeslustest hoolimata ja ühisosale toetudes neile ühiselt olulise vaba ühiskonna ideaali kaitsele. Me ei räägi siin mingist anarhia ideaalist, vaid reaalselt ühiskondliku vabaduse ideaalist – ideaalist, mille kohaselt avalik võim ei sekku ülemääraselt inimeste ellu ning austab inimeste õigust vastutada ise oma elu eest.
Väitega, et need meeleavaldused ei ole midagi muutnud, ma kindlasti ei nõustu. Need on muutnud üksjagu, olgugi et kõnealused muutused ei ole ehk nii selgepiiriliselt hoomatavad. Oluline on hoida elus arusaamist, et avaliku võimu teostamisel kehtestatud piirangutele ei pea inimesed tingimusteta alluma ning et põhjendamatute piirangute vastu astutakse välja.
Vastab Tõnis Mägi
Lugupeetud Tõnis Mägi, tean, et ka Teie kaalusite tulekut ja esinemist 15.05.2021 meeleavaldusel Vabaduse väljakul, kuid paraku ei õnnestunud Teil siiski kohale tulla.
Kui oleksite tulnud ja lisaks laulmisele ka sõna võtnud, siis mis oleks Teie sõnum olnud?
Tere Tarvo.
Kirjutasid mulle, et küsida, mida ma arvan hetkel Eestis ja maailmas toimuvast? Paraku ei midagi rõõmustavat. On analüütikuid, kes väidavad – kolmas maailmasõda juba käib. Meedia valetab või ei räägi kogu tõde (kui kasvõi vaadata USA valimisi). Neid riike, kes hoiavad selja sirgu (näiteks Poola või Ungari), sildistab ajakirjandus paariariikideks.
Meie mured on peaaegu identsed kogu maailmas. 2+ 2, politsei vägivald, korruptsioon, lausvaled meedias jne. Väga palju sarnaseid olukordi võib leida esimese vabariigi ajast. Bolševike kulla ja briljandi ešelonid, mis vurasid Eestist läbi 20-ndatel. Peegelduseks tänapäeva Danske ja Swedpanga rahapesu. Niipea, kui „huulepulga“ valitsus võimule tuli, oli üheks esimeseks asjaks rahapesu uurimine lõpetada. Kes lubas? Kes sai kasu?
Danske panga rahapesu oli suurelt osalt seotud Venemaa „musta“ rahaga. Mulle tundub, et keegi /või isegi mitu/ kõrgetest poliitikutest on saanud korraliku tasu. Tasu reetmise eest. Tänane uudis kaitseväe orkestri laiali saatmisest on ettevaatlikkusele kutsuv. Muusika on vaimne. Kaplan on vaimulik. Saadeti minema.
Hämmastav on see, et olulised kultuuri- ja muusikainimesed on pigem praeguse olukorraga nõus? Kuidas on see võimalik?
Andsin mitmed aastad tagasi intervjuu Maalehele ja 2018. a. Postimehele, kus rääkisinn, et taaskord tulevad käsud ja suunised mujalt. Seekord pole tegemist Kremli käega, vaid Brüsseliga. Kui vaid lugeda, mida kirjutavad
Kui ma vaatan viimaseid sündmusi Tallinnas, saan taaskord aru, et paraku enamus inimestest jätab kohale tulemata. Ei viitsita, pelgavad. Ei tea, kas laiskusest või orjameelsusest. Karl Ernst von Baer on öelnud midagi sellist: „Eestlased käituvad halvasti nendega, kes on oma seisuselt madalamal positsioonil. Ülemuste ees aga lömitatakse.“ Midagi pole muutunud. Samas on siiski ka imesi juhtunud. Kuidas on küll võimalik, et Vabadussõja võitsime?
See on mehiste poiste süda ja patrootide veendumus. Me võidame.
Meil on veel lootust.
Aga ikkagi – mida teha? Arvan, et väga oluline on n.ö. südameharidus. Austus, armastus.Tarkus. Mitte teha seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Mina, mina, mina teen, mina ütlen, mina otsustan. Selline on postmodernistlik maailmapilt.
TÕNIS MÄGI
Vastab laulja Emma Johanna Lepasoo
Emma, Sina oled juba mitmes kord meeleavalduste raames välja astunud ja oled tänu sellele saanud palju kiitust ja uusi sõpru, aga samuti ka rohkelt sekeldusi ja keerulisi olukordi tunda. Ometi olid taaskord väljas esitamas kauneid muusikapalasid. Mis on see, mis Sind tõukab ja motiveerib välja astuma?
Tänan Sind, Tarvo, hea sõna eest. Rõõm on kuulda, et mu muusika on Sind puudutanud.
Mind on motiveerinud tulema missioonitunne anda oma panus kodanikuna, nende oskustega, mis minul on, et luua paremat ja õiglasemat maailma endale.
Emana ma ei saa täna vaadata pealt ega kaasa noogutada riigieelarve kärbetele laste huvitegevuse toetuse vähendamise arvelt, sundvaktsineerimisele koolides, maskide nõudmisele klassiruumis ja üleüldist hirmufooni loomist, mis on viinud enesetappude arvu tõusuni noorte seas.
Samuti tundsin muusikuna, et tahan läbi oma professionaalse etteaste tõsta meeleavalduse vaimsust, kõlapinda ja anda oma panus rahumeelse sõnumi kujundamisel.
Mitmed inimesed on öelnud, et meeleavaldused ei muuda midagi. Kuidas Sina seda näed – kas tänaseks on midagi muutnu või mis on muutunud Sinu enda jaoks?
Mina usun, et me ei tohi lakata rääkimast asjadest, mis on meil täna nii paljude inimeste hingede peal. Me peame jahtima tõde absoluutselt igas elusfääris – nõudma oma rahvaesindajatelt väärikust ja armastust oma rahva suhtes.
Täna tunnevad paljud eestlased end petetuna : et taas on käes ” nõukogude ajad”, mis korduvad praegu farsina.
Mina noore inimesena kogen esmakordselt selliseid ühiskondlikke protsesse nagu koputamine, tõe varjamine ja moonutamine, silmakirjalikkus jne – seda kõrgel riigi tasandil, kus meie poliitikutel silm ka ei pilgu oma rahvast hukatuse poole tõugates. Mõistan, et viirus on tõsine probleem – kuid ei saa lasta tekkida olukorda, kus kõik ühiskond keeratakse ühe viiruse pärast lukku. Kes mõtles välja lockdownid – see pidi olema väga kurjuse poolel. Nägime, kuidas need meetmed halvasid terveid majandussektoreid, mis nüüd õhku ahmides vee pinnal püsida proovivad. Inimene on sotsiaalne olend. Väga kurb, et perekonniti välditi kontakte väga olulistel ja inimeste suhteid parandavatel aegadel nagu jõulud jne. Hirmutamist on liiga palju. Me peame õppima, kuidas hoida oma tervist, mitte kartma 24/7 viirust, mis võib väidetavalt kulgeda ka sümptomiteta!
Miks laulsin mitmel korral Toompeal ja Vabaduse väljakul? Mul oli tugev sisemine kutse muusika kaudu pakkuda enda väärtuste eest seisvatele inimestele lihtsalt ka omapoolset toetust ja ka lohutust. Et meid on veel, kes sarnaselt tunnevad ja mõtlevad – ja me saame teineteisega tuttavaks. Toompea meeleavaldus mõjus mulle isiklikult tervendavalt. Koos oli palju väga vaimseid ja heatahtlikke kodanikke. Võitsin nii palju sõpru ja mõttekaaslasi. Kohtusin mitmete andekate ja vägevate inimestega – need kontaktid on olnud tähendusrikkad.
Samuti soovisin pakkuda rõõmu elavast muusikast, mille – olgem ausad – kohati liigselt ülereguleeritud koroonapiirangud meilt liiga kauaks ära võtnud on.
Millise sõnumi saadaksid teistele Eesti muusikutele, kes tänaseks ei julge veel selliselt välja astuda, kuid ometi hinges tunnevad, et oleksid tahtnud samuti Sinu kõrval esineda?
Kallis kolleeg – praegu ei ole see aeg, kus vaikida ja pea liiva alla pista.
Ma mõistan, miks paljud muusikud on valinud pika pausi või olude sunnil lausa erialagi vahetanud või miks mõni väga tuntud muusik laulab avalikult oma rahastajate laulu – sest kaalul on terve järgmine hooaeg – kuid ma panen südamele, et praegu on see koht ajaloo lävel, kus tuleb kuulata oma südant ja otsida tõde!
Kui Sinu tõde on tulla meeleavaldusele, sest sa oled kodanikuna riivatud suurtest mängudest ja sa ei suuda vaikides pealt enam vaadata – tule ja väljenda end. Hoolimata hirmust, et mida keegi arvab vms. Ka mina olen kaotanud sõpru kahjuks sel teekonnal. Aga võitnud neid rohkem.
Eneseväljendus on iga vaba inimese õigus! Ainus, mis meid takistab elamast on hirm. Selleks, et ühiskonda kontrollida, on vaja tekitada tugev hirmu foon. See tuleb endas läbi lõigata armastuse väel.
Jah, tunnistan, et mul tekkis üks väike probleem sel teekonnal ja politsei tundis minu tegemiste vastu kõrgendatud huvi, puhudes suureks täiesti süütu ja õigusriigile kohase teo – nimetades seda väärteoks ja algatades minu isiku vastu menetluse.
Nüüdseks on asi sealmaal, et ma kavatsen vaidlustada juristi abiga selle täiesti nö pastakast välja imetud kaasuse kohtus – see lugu ei väärinuks mitte kellegi elu energiat ega aega.
Ometi oli politseinikele antud ülalt käsk ja korraldus – ka nemad tegid lihtsalt oma tööd. Ma mõistan ka neid. Kui ametnik ütles mulle jaoskonnas, et inimesena ta mõistab mind ja saadaks mu kohe koju tagasi, oli mingi ülemuse käsk see, mille tõttu oli ta sunnitud mind üle kuulama ja algatama väärteomenetluse. Mul oli sellest ametnikust kahju.
Aga ka see politsei-saaga on minu jaoks omamoodi uus kogemus. Sain teada ja omal nahal tunda, et iga sõna osas, mida keegi avalikult kirjutab – eriti sotsiaalmeedias – ollakse väga valvsad. Töötavad “sõltumatud faktikontrollijad”, kes paraku esindavad siiski kellegi – ja mitte alati tõe – huve.
Aga seegi kogemus on teinud mind tugevamaks ja ka teadlikumaks enda õigustest meie riigis. Sellest hoolimata ei ole ma kartnud uuesti tulla, sest kuniks meie inimväärikus on löögi all – leian endas jõu kasvõi kell 3 öösel laulda.
Toon näiteks, et “Taas ärkamise aeg” live-muusikavideo salvestus toimuski südaööl, sest see oligi ainus aeg, mis kõigile asjaosalistele sobis. Hoolimata hilistest tundidest – olime rõõmsad ja erksad, täis kirge sellest, mida me loome.
Soovitus kaasmuusikule: ilu luua on meie kohus.
Muusikal on vägi ja mina ei kujutaks neid meeleavaldusi ette ilma kaunite helideta. Neid pole raske luua – isegi ühel laulul võib olla suur mõju – milleks siis karta?
Vastab Elvis Brauer
Tere Elvis, esimene küsimus Sulle oleks see, mis ajendas Sind välja astuma kõnega laupäeval, 15. Mail toimunud meeleavaldusel Tallinnas Vabaduse väljakul?
Põhjuseid on liiga palju, et kõiki neid siin loendama hakata. Me oleme nii riigi, kui rahvana kriitilisel teel väga mitmes mõttes. Olen alati pidanud oluliseks õigluse, õiguste ja vabaduste eest välja astuda. Korrumpeerunud rahvasaadikute ja muude ametnike meelevaldne ning vastutust vältiv demoraliseeritud käitumine on sünnitanud jõu, mis astub kaalukausi vastapoolele. Mina olen üks nendest, kes seal kausis hüpates…tasakaalustava jõuna murekohtadele tähelepanu tõmmata aitab. Olen tõmmanud tähelepanu NETS-ile, meediateenuste seadusele, vaenukõne seadusele, Terviseameti ning Teadusnõukoja ebakompetentsusele ja läbipaistmatusele, meelevaldselt käituvate politseiametnike tagandamise vajadusele, võimalikele majandustagajärgedele jne.
Kui võtad lühidalt kokku kogu oma kõne, siis mis on see kõige olulisem sõnum?
Vähem poliitilist korrektsust, rohkem konkreetsust ja ausat juttu. Väärikus, moraalsus, meritokraatia ja süsteemi läbipaistvus olgu põhilisteks märksõnadeks. Tegudel peavad olema tagajärjed ja otsusega kaasneb alati ka vastutus. Mitmed tegelased on saanud liialt kaua tegutseda ja otsustada, vastutamata tagajärgede eest. Halbade tagajärgede korral tuleb tehtud otsuseid analüüsida ja muuta suunda ning kui seda ei tehta, siis tuleb otsustajad välja selgitada vastutusele võtta ja selles osas ei tohi rahvas grammigi järgi anda. Me peame leidma oma hääle, ajama sirgu selja…ühinema…kasvama ning sellele tervisediktatuurile vastu seisma. Me ei allu sellele.
Paljud arvavad, et need meeleavaldused ei ole seni midagi muutnud ega muutu ka edaspidi, kuidas soovid seda kommenteerida?
Minu kõne üheks kandvaks talaks oli ka see, et peame taastama inimestes usu muutuste võimalikkusesse. Me lahendame saunas õlleklaasi kõrval või kohvikus teetassi taga mitmed probleemid või vähemalt mõtiskleme lahenduste üle ent reaalseteks käikudeks need mõtted ja ideed ei realiseeru. Esimesel meeleavaldusel oli 9 inimest. Vabadusesõidul osales kümneid tuhandeid inimesi. Sellest kasvas välja järjestikku üle kuu aja kestnud meeleavaldus, millest võttis osa tuhandeid inimesi ning millele avaldasid tuge veel kümned tuhanded inimesed. Ei ole midagi muutnud ega muuda ka edaspidi? Argpükslus on tänapäeval vist uus voorus. Mina selle moega kaasa ei lähe. Jälgige mängu.
Vastab Kalle Grünthal
Olen veendunud, et kõrgeimaks võimuks Eestis on siiski rahvas. Piisas vaid käputäiest meeleavaldajast, kes tõestasid, et Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusel demokraatliku maski taga eksisteerb tegelikult politseiriik.
Vastab laulja Kaisa Virgebau
Kaisa, Sina astusid meeleavalduste raames vist esimest korda välja oma kauni lauluhäälega ja esitasid väga võimsa loo. Mis on see, mis Sind tõukab ja motiveerib välja astuma?
Ma väga tänan. Pean tunnistama, et nii suurt lugu lauldes nii olulisel ja suureks kasvanud sündmusel oli ikka adrenaliin kurgus küll ning oli tükk tegemist, et ennast vokaalselt puhtana läbi loo rajal hoida.See lugu ju kõnetab ja puudutab meid kõiki,kes me seal seisnud oleme, eriti veel praeguste sündmuste valguses. Eks mõned viperused siiski püüdsin kinni hiljem videost järele vaadates ent arvestades olukorra pöörasust ja asjade kulgu üldse selle loo esitamiseni jõudmiseni,ma ehk püüan endale andestada esimese korra kohta ja olen tegelikult väga tänulik üldse sellise au ning selle võimalikkuse üle.
Mind tõukab ja motiveerib välja astuma seismine selle eest, mida tunnen vastavalt südame ja mõistuse tasakaalus olevat õige.Kui on mingit olukorda vaadeldes see pitsitav tunne, kus sa mõistad ja tajud, et infod ei klapi ja asjad on nii valed,et sa ei saa enam vait olla. Sa ei saa enam olla ignorantne või pigistada silma kinni. Sa ei leia enam ”vabandusi” oma vaikimisele,või teadmatusele ja mõistad, et kui inimesed nüüd praegu üheskoos ei tõuse, siis võib olla polegi hiljem enam kuhugile tõusta.Ei mul, ei sul, ei tal.Ja see toimub praegu üle maailma. See on piiride nihutamise ja tajumise küsimus.Alustades iseendast.
Mitmed inimesed on öelnud, et meeleavaldused ei muuda midagi. Kuidas Sina seda näed – kas tänaseks on midagi muutunud või mis on muutunud Sinu enda jaoks?
Olles olnud üks esimesi meeleavaldajaid alustades esimesest päevast, mil meid oli käputäis- vast alla kümne ning nähes kogu asja arengut ja kasvamist selle seest ja kõrvalt esimestest hetkedest alates, saan öelda, et kahtlemata on muutunud.Muutunud on kasvõi meeleavalduskultuuri tekkimine või ehk taassünd? Millal eestlane viimati millegi üle üldse suurelt ja korralikult meelt avaldas? Mis omakorda tähendab seda, et tegelikult tänu nendele esimestele seisjatele, kes on üle elanud kõik naeruvääristavad tiitlid alates lamedast maast ning lõpetades vandenõuteoreetikutega(ja sinna vahele jääb veel palju silte), on järjest rohkem inimesi hakanud huvi tundma, et mis siis tegelikult toimub? Mis siis on see, mis seda inimestehulka muudkui kasvatab?Millised siis on need käsuliinid? Miks need asjad toimuvad nii nagu nad toimuvad ja miks see mind peaks puudutama? Mis on see,mida need inimesed seal näevad aga mina ehk ei näe? Taaselustatud on suurel hulgal inimestes küsimuste küsimine nii meie poliitikas,isiklikul, kui ka globaalsel tasandil. Soov mõista või midagi ära teha või panustada selleks, et maailm oleks nii praegu, kui tulevikus parem paik.
Nagu ütles üks -Sõdalane- oma imelises sõnavõtus- inimestes tuleb taaselustada usk muutuste võimalikkusesse ning selleks, peavad inimesed leidma üles omad ja hoidma kokku.
Täpselt nii sai see alguse ja on see toimunud ka minu enda jaoks.
Millise sõnumi saadaksid teistele Eesti muusikutele, kes tänaseks ei julge veel selliselt välja astuda, kuid ometi hinges tunnevad, et oleksid tahtnud samuti Sinu kõrval esineda?
Vaadates seda seaduse eelnõude kombot, mis hetkel riigikogus laual on (nii mõnedki neist konfliktis põhiseadusega), eesotsas sõnavabaduse- ja vihakõneseadusega, mida siin ikka ohtralt viimasel ajal edasi tagasi solgutatud on ning mõeldes natukene nende kõikide läbiminemise tagajärgede võimalikkusele, peaks ja võiks siinkohal igal muusikul,lauljal,kunstnikul, kirjanikul jne. häirekell tööle hakkama. Eneseväljendus on kunsti kõige olulisem aspekt, kui sellele ka tõmmatakse piirid, siis mis Sulle, kui kujutava kunsti loojale või muusikule veel alles on jäänud? Need asjad on omavahel rangelt seotud ja sõnavabadus on püha.Nagu varem mainisin- see on pideva piiride nihutamise ja tajumise küsimus. Täna on sul veel see vabadus olemas ning sinu tänased otsused,teod ja ka tegemata jätmised kajastuvad sinu tulevikus. Minu isiklik tee ja otsus on nende vabaduste eest seista,sest ma tean,mille nimel ma seda teen ning millist tulevikku ma soovin luua.
Vastab Silvia Ilves
Silvia, Sina oled juba mitmes kord meeleavalduste raames välja astunud ja oled saanud selle eest nii kiitust, aga ka karme sõnu. Ometi olid tšellol taaskord esitamas kauneid muusikapalasid. Mis on see, mis Sind tõukab ja motiveerib välja astuma?
Minus on juba lapsest saadik olnud tugevasti sees ebaõigluse eest seismise tunne, mille eest olen muidugi igasugustesse sekeldustesse sattunud elu jooksul. Näha meeleavaldusel peaaegu olematu hulk muusikuid, kolleege, kes eri põhjustel sinna osalema ei tule, kuigi nad mõttes ja vaimus elavad kaasa, on koputanud mulle südamele, et iseenda kohaloluga anda märku, et hoolin olukorrast, mis meie ümber toimub.
Mitmed inimesed on öelnud, et meeleavaldused ei muuda midagi. Kuidas Sina seda näed – kas tänaseks on midagi muutnu või mis on muutunud Sinu enda jaoks?
Meeleavaldused on aidanud avada palju silmi, see üritus on selgelt paljastanud meie riigipeade argpükslikkuse ning tõestanud, et riiki juhivad inimesed, kes rahva käekäigust ei hooli. Meeleavalduste jooksul on rahvas saanud üha rohkem aru, et olukord on tõsine. Vabas riigis püütakse normaliseerida sundvalikud.
Ka politseinike häbiväärne rünnak aprillikuul näitas, et meeleavaldused on lausa hädavajalikud, need toimuvad igal pool maailmas. Eesti riiki juhivad inimesed, kes ei ole Eestiga üldse seotud ning kel on muud kasud mängus.
Millise sõnumi saadaksid teistele Eesti muusikutele, kes tänaseks ei julge veel selliselt välja astuda, kuid ometi hinges tunnevad, et oleksid tahtnud samuti Sinu kõrval esineda?
Olen saanud paljudelt muusikutelt toetavaid kirju, kes südames kaasa elavad ning mõnes mõttes tuleb mõista, et paljud on maine kahjustamise hirmul ning kahjuks olen aru saanud, et meeleavaldustel osalemist ei peeta vajalikuks. Tegelikult aga on vaja praegu ühineda – kõik artistid, muusikud, näitlejad, südametunnistusega arstid, teadlased – kes on vabad mingisugustest äraostetud kokkulepetest – on oluline märku anda, et me ei ole selle kohutava riigivalitsemise süsteemiga nõus!
Kaitseväe orkestri koondamine on kohutav otsus, ent on raputanud palju kultuuri-inimesi. Julge riskida ning näidata, et hoolid! Mina elasin mingil hetkel üle keerulise hetke, kus tekkis muusikuna tõsiseid lahkarvamusi, ent praeguseks olen saanud hoopis toetajaid juurde! Muusika ühendab! Üks asi on kõike kodus ekraanilt jälgida, aga hoopis võimsamalt mõjub see, kui oled ise kohal muutustele kaasa panustamas.
Mõistan, et paljud muusikud ei raatsi niisama tasuta oma talenti jagada rahvale, kuid mina sain meeleavaldustel esinemisest hindamatuid emotsioone tänulikult publikult, kes kõik janunesid muusikaelamuse järele. Tšello on muidugi selline müstiline pill, mis suudab oma heliga väga palju korda saata. Ning artistina on mul ääretult suur rõõm olnud jagada oma eriala kallal töötamise vilju oma armsate kaaskodanikega. Kas mitte pole muusikuks olemise juures üks ilusamaid asju see, et suudad muusikaga inimestesse headust külvata?
Viibisin mitmeid päevi muusikuna rahvasumma seas – viirust külge ei saanud, küll aga rohkelt armastusväärseid emotsioone ning mis kõige olulisem – mina kui lihtne inimene, ema neljale lapsele, kes ma soovin elada vabas Eestis ning soovin, et lapsed võiks elada vabas Eestis – jagan oma soovi nende inimestega, kes kohale tulid ning ma tean, et ma ei ole üksi selles. Meid on palju! Ning ühiselt meelt avaldamine on andnud meelekindlust, tugevust, motivatsiooni kasvatada inimestes oma peaga mõtlemist ning kasvatada tahet paljastada vale ja pettus, et tõde ning ligimese armastus, ligimesest hoolimine saaks võidutsema
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis hiljuti panin üles ka oma isikliku pangakonto, kuhu head inimesed saavad teha ka mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html
Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: “Blogi toetus”
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
