Meie seast lahkus 79-aastasena luuletaja Ave Alavainu.
Ave Alavainu sündis 1942. aastal Tartus.
Ta õppis aastatel 1950–1954 Tallinna 4. keskkoolis, aastatel 1954–1960 Tallinna 22. keskkoolis ja lõpetas 1961. aastal Tallinna 18. keskkooli. Aastatel 1962–1964 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja 1964–1967 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.
Nii proosat kui ka luulet viljelenud Alavainu teoste hulka kuuluvad “Väga väike värsiraamat: ühe aasta luulet” (1973), “Mul on vaid sõnad” (1977), “Veel üks võimalus” (1982), “Kes meist on Napoleon?: autopatoloogiline romaan kirjades” (1987), “Kohtumisest käevõruni: kummardus Betti Alverile” (2006), “Joonlaualaulud” (2012) jpt.
Teda tunnustati 1998. aastal kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga MTÜ Ave Vita töö korraldamise ja juhtimise eest. 2006. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2014. aastal valiti ta Hiiu valla aukodanikuks.
Viie aasta eest avaldas Alavainu elulooraamatu “50:50 elueklektika”. See on raamat, mida Alavainu üritas kirjutada nii, et pool sellest on temast endast ja pool teistest huvitavatest inimestest, kellega ta on aastate jooksul kokku puutunud.
Err.ee
