Reedel suri 75 aasta vanuses Eesti presidendi Lennart Meri lesk ja endine näitleja Helle Meri (14.03.1949–08.11.2024).
Helle Meri (sündinud Pihlak) oli abikaasa kõrval tema presidendiametiaja jooksul aastatel 1992- 2001.
Helle Meri saatis presidenti välisvisiitidel ja ringsõitudel Eestis ning on kaasa rääkinud presidendiinstitutsiooni traditsioonide ja protokollireeglite väljakujundamisel. Selle rolli eest pälvis ta Eesti Punase Risti esimese klassi teenetemärgi.
“Ma olin nii kohkunud alguses – issand jumal, kuidas sai oodatud seda vabadust! Ja nüüd olen siis mina see vang! No pehmendame – vabakäiguvang! Ja nii üheksa aastat!” kirjeldas Helle Meri Eesti Ekspressis esimesi emotsioone presidendi abikaasaks saades.
Oma rolli kohta presidendi abikaasana on Helle Meri öelnud ka, et tema asi oli olla alati presidendist samm tagapool.
“Kahjuks aga ei ole ma endas tundnud soovi end eksponeerida ja endast rääkida. Arvan, et näitlejana olen seda laval saanud teha piisavalt. Inimesena elan rohkem sissepoole,” ütles Helle Meri intervjuus Eesti Naisele.
Helle Meri on olnud SOS Lasteküla Eesti Ühingu, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi, Arno Tali fondi ja suurte perede konkursi patroon ning toetanud Kodutütarde tegevust.
Helle Merile on antud välisriikidest mitmeid olulisi aumärke, nagu Soome valge roosi ordeni suurrist, Rootsi kuningriigi põhjatähe ordeni komandöri suurrist, Norra kuningliku teeneteordeni suurrist ja Saksamaa liitvabariigi teeneteordeni suurrist.
Teatrirahvas andis Helle Merile 2002. aasta teatripäeval Eesti Näitlejate Liidu auraha parima kõrvalosa eest presidendi abikaasana.
Helle Meri kasvas üles Rapla alevis sepa peres neljanda lapsena. Koolipõlves mängis ta korvpalli ja kuulus sel alal mõnda aega ka Eesti noortekoondisse ning sai kutse Tartu riikliku ülikooli korvpallinaiskonnas mängimiseks.
Pärast Rapla keskkooli lõpetamist astus Meri Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kus ta õppis koos Martin Veinmanni, Juhan Viidingu, Tõnis Rätsepa, Katrin Kumpani, Kersti Kreismanni ja teistega kooli viiendas lennus juhendaja Voldemar Panso käe all.
Saanud 1972. aastal näitleja diplomi, töötas ta näitlejana Tallinnas Eesti Draamateatris. Helle Meri tähtsamate rollide seas olid Anna ja Eevi “Kõrboja peremehes”, Leena “Tuulte pöörises”, Leida “Pilvede värvides”, Eeva Mättik “Keisri hullus”, Hilda Uibopuu “Vaikuse vallamajas” jt.
Helle Meri on mänginud ka laste- ja estraadilavastustes ning kuuldemängudes. Mängufilmides “Valge laev”, “Tavatu lugu”, “Surma hinda küsi surnutelt” ja muusikafilmis “Kuningalaul” on ta osalenud episoodilistes rollides.
Meri loobus näitlejatööst 1992. aasta aprillis, kui Lennart Meri määrati Eesti esimeseks suursaadikuks Soomes.
Merid registreerisid oma abielu vahetult enne Lennarti presidendiks pürgimist 1992. aastal. Paar tundis üksteist ajast, kui mõlemad olid veel eelmises kooselus – Helle Meri helilooja Eino Tambergiga -, ning kolisid kokku 1980-ndatel aastatel. Kooselust sündis aastal 1985 tütar Tuule.
Peale abikaasa surma elas Helle Meri oma Viimsi kodus avalikkusest tagasi tõmbununa.
