Suri eestluse ja rahvakultuuri arendaja Lehti Merilo

 

1929. aasta 2. juulil sündinud  eestlanna viis Portlandi sõjakeeris Saksamaa pagulaslaagrite kaudu nii nagu tuhandetel teistel saatusekaaslastel. Aktiivse eestlasena asutas ta 1950. aastal Eesti kooli, kuhu ta jäi õpetajaks pikkadeks aastateks. Ta oli Portlandi Eesti Seltsi esinaine ja pikaajaline juhatuse liige.

 

 

Samal 1950. aastal lõi Lehti Merilo Portlandi rahvatantsurühma Tulehoidjad, mille juhiks jäi ta 1985. aastani. 1953. aastal, kui said alguse Lääneranniku Eesti Päevad, oli just Lehti Merilo selle algatajate  ja organiseerijate seas. Aastaid oli just tema ookeanitaguste tantsupeokontsertide lavastaja ning Lääneranniku Eesti Päevade esinaine.

 

 

Kõrge eani oli Lehti Merilo kauge Eesti kogukonna hing ja kooshoidja. Tulihingelise rahvatantsu ja rahvakultuuri hoidjana oli ta iseseisvuse taastanud Eesti kultuuriinimestele külalislahke võõrustaja, kes aitas neile esinemisi korraldada. “Ameerika ema” – nõnda teda tantsu- ja muusikakogukonnas kutsuti

 

 

Lehti Merilo peres on üles kasvanud kuus last, kellest kolm oli kasulapsed. Neist kõigist – tuntuim neist tantsujuht Liina Teose – on saanud aktiivsed eestluse hoidjad ja kandjad, ema elutöö jätkajad. Oma eeskuju ja tegevusega innustas Lehti Merilo kõiki Eesti kogukonna noori ning andis noortele koreograafidele ja muusikutele edasi oma kogemusi ja oskusi.

 

 

Kui piirid olid avanenud ja raudne eesriie langenud, armastas ta jagada oma elu ja olemist kahte aega, elades pool aastat Portlandis ja pool aastat Eestis. Aktiivse ja rõõmsana osales ta kõigil tantsusündmustel ning lõi kaasa Salme Kultuurikeskuse lauluklubis. Teda ümbritsev sõpruskond oli suur ja tema koduuks oli neile alati avatud.

 

 

2015. aastal tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Lehti Merilod aumärgiga. Eesti president tunnustas Lehti Merilod  2018. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga