Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes; lisaks alustas amet koostöös Eesti Pangaga leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut.
Eesti sotsiaaluuringusse on kaasatud ligi 7000 leibkonda ja sarnast uuringut korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides, teatas statistikaamet.
“Sotsiaaluuringuga kogutakse infot inimeste majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta. Andmete alusel saab kujundada riigi sotsiaalpoliitikat ja arendada teenuseid, et toetused jõuaksid abivajajateni,” ütles statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo pressiteates.
Viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringusse on kaasatud ligi 3600 leibkonda. Samasuguseid uuringuid korraldatakse riikide keskpankade eestvedamisel kõikides euroala riikides.
“Uuring annab ülevaate leibkondade rahalistest vahenditest, laenudest, varadest ja tarbimisest. Näiteks saame teada, kui paljudel leibkondadel ja millises mahus on laenukohustusi, millised on inimeste säästud ning milliseid varasid Eesti inimesed omavad,” märkis statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.
Analüütikute sõnul on isiku-uuringutele vastamine vabatahtlik, kuid iga valimisse sattunud isik võiks võtta aja osalemiseks, sest kogutud teavet kasutatakse riikliku statistika tegemiseks.
“Vastamisest loobumine tähendab, et väärtuslik osa tervikpildist läheb kaduma. Just nende andmete põhjal sünnivad Eesti elu mõjutavad olulised otsused ja jälgitakse, kuidas meie riigil ja inimestel läheb,” ütles Müürsoo.
Uuringutega kogutud isikustatud teavet ei anta mitte ühelgi tingimusel kolmandale osapoolele ja see on kindlalt kaitstud. “Esitatud andmeid kasutatakse vaid statistilisel ja teaduslikul eesmärgil,” lisas Tasuja.
Allikas: BNS
