Kui ma siin ükspäev halasin, et kas saab see elu hullemaks minna, siis ausalt ma ei mõelnud seda elule väljakutsena. Oleks pidanud vist seda täpsustama, sest väga imelikul kombel juhtus eile nii, et kuigi mu külmetus oli peaaegu täiesti kadunud (veidikene nohu ja paar köhatust päevas oli alles jäänud), sain ma ühel hetkel aru, et ma vist ei tunne eriti lõhna. Või noh, ehe näide sellest oli see, et ma koristasin kassi liivakasti ja imestasin, et täna on see sitt küll eriti aroomivaba. Tegin kohvi – ei miskit. Praadisin süüa- nada! Isegi lõhnaküünlad tundusid sekundiga “aegunud” ja ei suutnud ma neist põletamisega mingit aroomi välja meelitada. Ja kui ma süüa üritades sain aru, et ma suudan vaid seda tuvastada, kas söök on magus või soolane, olin ma üsna kindel, et lõpuks on see koroonanirakas mind kah kätte saanud. Eile käisime testi andmas ja täna ootasid “positiivsed” uudised meid kõiki kenasti digiloos.
Tõele au andes olin ma juba üsna solvunud, et kaks aastat on pool ilma seda paremalt ja vasakult külge kraapinud, aga vot mina härra koroonale ei kõlvanud. Tuleb välja, et nüüd on ka tema oma standardeid langetanud ja kärasime meie ka.
Tore lugu onju. Muidu ma isegi ei kurdaks, aga nüüd jäävad lastele ära jõulud oma onutütardega ja minu vanematega ja istume siin kenasti oma koroonaga karantiinis. Loodetavasti jõuluvana ikka taipab meile midagi terrassiukse taha ka visata, muidu on lastel ikka eriti kehvad seisud.
Kes on suutnud terve elu nii hakkama saada, et pole iial maitsemeelt kaotanud, siis ütlen ainult ühte – veab teil. Sest ilma maitseta on kõik asjad nii imelikud ja eristada on võimalik ainult tekstuuri ja enam-vähem seda, kas see on soolane või magus. Kütsin eile õhtul sisse paki super vürtsikaid kiirnuudleid ja ainukene vihje, et see kuidagi maitses, oli see, et silmad ja nina pahisesid vett. Muus osas näksasin peale ka ingverit ja küüslauku – nada.
Kuna ma eelmine T olin korraks haige (kodune test näitas siis neg) pole me nagunii kedagi näinud ja lapsed pole ka aias käinud, seega kellelegi teisele me suuremat sorti ohtu pole vast ka kujutanud, ehk siis sellega on fine. Küll aga tahaks ma väga kurta ja teie palvetele loota.
Loe edasi SIIT
Allikas: Mallukas.com
