Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul aitavad riiklikud perehüvitised katta laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulusid. „Pean eriti oluliseks esimese ja teise lapse toetuse tõusu, sest kolmandad lapsed saavad sündida ainult siis kui esimesed juba peres kasvamas. Niisamuti on kõrgeim vaesusrisk ohustamas üksikvanemate leibkondi ja üksikvanema lapse toetuse tõus aitab vältida nendes peredes kasvavate laste ilmajäetust. Lasterikaste perede toetus ja indekseerimine tagavad toetuste tõusu käsikäes elukalliduse tõusuga, et riigipoolne tugi aitaks peresid samaväärselt ka tulevikus,“ ütles Riisalo.
Lisaks kavandatakse justiitsministeeriumi ettepanekul eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. „Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Muudatus aitab kaasa lasterikaste perede heaolu tagamisele, toetades sellega eelnõu üldist eesmärki,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Seadusemuudatusega viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kokkulepitu, kus tõstetakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ning perede väärtustamiseks esimese ja teise lapse toetus 80 euroni, üksikvanema lapse toetus 80 euroni ja lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta juuli lõpu seisuga peretoetusi kokku 161 440 perele 269 664 lapse kohta.
