Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele uue ohvriabi seaduse eelnõu, mille järgi abistatakse senisest enamaid ohvreid ning paraneb üldine ohvriabini jõudmine. Eelnõule oodatakse tagasisidet hiljemalt 16.mail.
- Eelnõu järgi luuakse andmevahetuse õiguslikud alused, et tagada abi ka kõige raskemas olukorras ohvritele, kes erinevatel põhjustel ei suuda iseseisvalt abi otsida.
- Pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on edaspidi psühholoogilise abi saamise eelduseks abivajadus, mitte süüteomenetluse alustamine.
- Eelnõus on sätestatud nõuded ka ohvriabi osutajate haridusele ja täiendkoolitusele, eesmärgiga tagada, et haavatavas olukorras inimestega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.
„Lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeritakse aastas üle 15 000, kuid ohvriabi teenustele jõuab praegu oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid. Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, ka selle osas näitavad elanikkonna uuringud hoopis suuremat kannatanute hulka kui ametlik statistika. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata süüteomenetlusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem selgemaks. Seetõttu on mh kavas anda sotsiaalkindlustusametile õigus suure riskiga perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega. Vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata plaanide kohaselt edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi ja tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist töötukassas.
Eelnõuga plaanitud muudatused maksaksid 2023. aastal ligi 1,9 mln, 2024. aastal 2,4 mln ja 2025. aastal ligi 3 miljonit eurot. Samal ajal on ainuüksi perevägivalla iga-aastasteks kuludeks hinnatud vähemalt 116,5 miljonit eurot. Selle summa sees on tervishoiuteenused, õiguskaitse kulud, sotsiaalteenused, füüsiline ja emotsionaalne kahju ning muud kulud.
Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.
TAUST
- Lähisuhtevägivalla kuriteojuhtumeid registreeriti 2021. aastal 3945, süüteota juhtumeid oli 11 855. Lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeriti kokku 15 800, neist 4296 alaealise osalusel. Registreeritud seksuaalkuritegude arv oli 753, neist 663 alaealise kannatanuga.
- Sotsiaalkindlustusameti andmetel pöördus ohvriabisse 2021. aastal 5488 uut kannatanut. Pöördunutest 3518 olid naised ja 1831 mehed. Enim oli pöördunute hulgas 36-45-aastaseid, alaealisi kannatanuid oli 786. Ca 67% uutest juhtumitest oli seotud perevägivallaga. Umbes 20% politseis registreeritud lähisuhtevägivalla juhtumitest jõudis ohvriabisse.
- Psühholoogilist abi osutati ohvriabi teenuste raames 2465 inimesele. 2021. aastal pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 2079 naist, majutust vajas 160 naist ja 132 last.
- Justiitsministeeriumi ohvriuuringu (2021) andmed näitavad, et vägivaldse ründe ohvriks langes 2021. aastal 1% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 4% küsitletutest. Sotsiaalministeeriumi tellitud COVIDi teemalises küsitluses (2021) tuli välja, et küsitlusele eelnenud viimase kuu jooksul on füüsilist perevägivalda kogenud 1% ning vaimset vägivalda 6% vastanutest.
- Eestis pöördutakse abi saama väga harva – vaid 13% füüsilist vägivalda kogenutest teeb seda ise või pöördub keegi teine tema eest.
